Juuli 2021
Suvise juulikuu oleme veetnud mitmete lõpetamiste ja ettevalmistustega, millest lähemalt juba järgmisel korral. Praegu aga kutsume teid Arvamusfestivalile ning Tokyo olümpiamängude kõrval mõtlema sellele, mida tähendab päriselt aus sport.
KVE uudised
Ootame teid Arvamusfestivali “Tõde ja õiglus” alale kaasa mõtlema ja arutlema! Kuigi erinevatel teemadel, on meie kahe arutelu eesmärk koos otsida probleemide juurpõhjuseid ning uudseid lahendusi. Paar aastat tagasi, oma päris esimesel Arvamusfestivali arutelul, uurisime teiega lähemalt vihjeandmise temaatikat ning panime kõik õpitu kohe töösse. Näiteks saime aru, et isegi nii lühikese ajaga nagu 90 minutit on võimalik muuta inimestes suhtumist vihjeandjatesse ning leidsime tollal kasutusel olnud “vilepuhujale” neutraalsema ja eestipärasema mõiste “vihjeandja”. Tule ja panusta ka seekord – see on meile päriselt oluline!
Laupäeval, 14. augustil kell 12:00-13:30 ootame teid arutlema teemal “Miks oleme nii kindlad, et noored Eesti ausamaks muudavad, kui statistika seda ei tõesta?”
Vahet pole, millest räägime - ettevõtluskultuurist, riigivalitsemisest, poliitikast - kuuleme rasketele probleemidele lahendusena ikka, et uus põlvkond on see, kes oma väärtusruumiga meie ühiskonna ausamaks ja eetilisemaks muudavad. Samas näitavad uuringud, et noored tunnevad korruptsiooni halvemini ära, tolereerivad seda vanematest inimestest rohkem ning andestavad ka korrumpeerunud poliitikule rohkem, kui too on valitsemises tõhus. Sellest lähtuvalt ei tundu tulevik üldsegi nii helge.
Arutelu veab siseaudiitor ja KVE liige Elsa Leiten ning arutlevad Remo Perli (PPA korruptsioonikuritegude büroo kriminaalametnik), Kadri Org-Lilleväli (Eesti Koostöö Kogu demokraatia valdkonna ekspert), Liisa Junolaine (Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluse spetsialist ) ja Aive Pevkur (TTÜ ärikorralduse instituudi vanemlektor ja KVE liige).
Meie teine arutelu toimub samal päeval ehk 14. augustil kell 18:00-19:30 ning keskendub teemale “Mis oleks, kui otsiks vaid väikeannetajaid ehk korruptsioonivaba demokraatia uuendustalgud”
Viimase aasta jooksul oleme kuulnud erinevaid ideid sellest, kuidas erakondade rahastamine süsteem muutuda võiks: ära on tahetud kaotada nii erakondade rahastamise järelevalve komisjon; arutlusele on tulnud valimiskampaania kulutustele limiidi panek, kulutuste detailsem esitamine, järelevalve suurendamine ja isegi eraisikute annetuste ära keelamine.
Korruptsiooniriskide maandamine kõrvale jättes tekib neid ettepanekuid vaadates küsimus: kas me ei peaks astuma hoopis paar sammu tagasi ja endalt küsima, mis mõju on nendel pakutud sammudel meie demokraatiale ja kodanike osalusele ning panusele valitsemisesse? Kas saamegi seadustelt oodata, et need kaotaksid korruptsiooniriski erakondade rahastamisest või on selleks tarvis sügavat kultuurimuutust?
Arutelu sütitab Paide teater. Talgud toimuvad kahes vaatuses koos grupijuhtide Alari Rammo (Vabaühenduste Liidu huvikaitsja), Steven-Hristo Evestuse (Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees), Kaimar Karu (Ettevõtja, endine IT- ja väliskaubandusminister), Jaanus Tehveri (Advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat ja Eesti Advokatuuri esimees) ja Kai Klandorfiga (vabakonna huvikaitsja, Vabaühenduste Liidu juhataja). Arutelu juhib ajakirjanik Johannes Tralla.
Leia üritus ka Facebookist.
KVE juhatuse liikmed, TalTechi majandusteaduskonna dotsent Merle Ojasoo ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaasprofessor Anne Reino kirjutasid Tokyo olümpiamängude taustal lähemalt, mis on spordikorruptsioon.
Oleme praeguseks juba saanud rõõmustada mitme Eesti olümpiamedali üle - sportlased nagu Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Katrina Lehis ja Irina Embrich on teinud iga eestlase uhkeks! Tublide sportlaste taustal on hea aga mõelda sellele, millises süsteemis ja kultuuris sportlased igapäevaselt tegutsema peavad ning mida see näitab laiemalt meie ühiskonna väärtuste kohta.
Kaks mõtet:
- Korrumpeerunud kultuurides suhtutakse konkurentsi ülimalt dramaatiliselt ja seda võetakse kui sõda teiste vastu.
- Kui juhid ei väljenda selgelt oma sõnades ja tegudes eetika olulisust, siis on juba antud roheline tuli eetiliselt küsitavatele tegevustele.
Pikemalt loe Postimehest.
Transparency International (TI)
Uus TI uuring näitab, et diskrimineerimine ja korruptsioon on üksteist võimestavad nähtused.
Et teatud korruptsiooniliigid nagu sekspressimine (ing.k. sextortion) on olemuselt diskrimineerivad, on loogiline. Uuring näitab ka aga, et diskrimineeritud isikud kogevad rohkem korruptsiooni, teatud inimgruppe mõjutab korruptsioon diskrimineerimise tõttu ebaproportsionaalselt palju ning et diskrimineerimine tekitab korruptsiooni vastu võitlemisele takistusi, samas ei saa diskrimineerimise ohvrid korruptsiooni tõttu alati ligi ka õigusemõistmisele. Loe raportit siin.
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku luua Euroopa Liidu ülene rahapesuvastane büroo.
TI avaldas ettepanekule tugevat poolehoidu. Miks liiduülene amet on hea mõte, loe siit.
Teised korruptsioonist
Taanist sai 24. juunil ametlikult esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kus vihjeandjaid kaitsva direktiivi ülevõtmine lõpule jõudis, kirjutas WIN. Vastavalt komisjoni ja vihjeandjate eest seisvate organisatsioonide soovitustele laiendas Taani direktiivi kohaldamisala, st kaitstud pole mitte ainult liidu õigusest, vaid ka siseriiklikest õigusrikkumistest teavitamine. Seadus jõustub 17. detsembril ehk päeval, mis ajaks peaksid kõik liikmesriigid direktiivi üle olema võtnud. Eesti on kahjuks endiselt ootel - allesjäänud vähem kui 5 kuu jooksul peab eelnõu läbima veel avaliku kooskõlastuse ja menetluse Riigikogus.
Euroopa Komisjon avalikustas järjekorras teise õigusriikluse analüüsiraporti, kus antakse ülevaade liikmesriikide viimase aasta trendidest. Pandeemia valguses tuuakse laias laastus välja, et Eesti on kiirelt kohanenud ilma, et oleks põhjustanud riiveid õigusriikluse printsiipides. Tutvu raportitega siin.
Et kõrvaldada vajadus alati varanduse illegaalse päritolu tõestamiseks, on mitmed riigid vastu võtnud seadusemuudatuse, mille kohaselt võib varanduse konfiskeerida juhul, kui omanike selle legaalselt päritolu ei suuda tõestada. Mõned riigikohtud on aga leidnud, et sellised seadused riivavad süütuse presumptsiooni, sest inimene peab kohtus tõendama, et on süütu. GABi külalisautor Andrew Dornbierer leiab, et see pole tõsi. Loe lähemalt blogist.
Uudiseid ajakirjandusest
Kaht Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ortopeediakeskuse arsti kahtlustatakse riigihangete nõuete rikkumises ja altkäemaksu võtmises, üht neist ka kelmuses, vahendas ERR.
Kas riigikogu liige peaks oma näoga osalema sisuturunduses? Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe (Isamaa) osaleb sigaretifirma tellimusel valminud tasulises reklaamartiklis, milles kiidab tavasigarettide alternatiive. Lisaks on ta MTÜ liige, mille rahastajate sekka kuuluvad ka tavasigarettide alternatiivide tootjad, kirjutas ERR.
Endise haridus- ja teadusministri Mailis Repsi juhtumis avalikustati uusi võimalikke rikkumisi, vahendas Õhtuleht, mille tagajärjel kutsus erakond ta tagasi fraktsiooni esimehe ning erakonna asejuhataja kohtadelt. Postimees leidis juhtkirjas, et nii Keskerakond kui ühiskond ei saa enam korruptsioonile läbi sõrmede vaadata. Ametnikueetika nõukogu juht Heiki Sibul ütles ERR-ile, et esimesena peaks ministeeriumis valet käitumist märkama kantsler.
Võrumaa kutsehariduskeskuse direktori osas tehti kaebus korruptsioonikuritegude büroole. Tegemist on kahjuks taas looga, mis peegeldab seda, kuidas käitutakse nendega, kes probleemile tähelepanu juhivad. Loe lugu Postimehest.