Jaanuar 2020

Uus kümnend algas KVE jaoks korruptsioonitaju indeksi tulemuste avaldamisega. Seekordses uudiskirjas räägimegi lähemalt indeksi tulemustest ja Eesti kitsaskohtadest, kutsume ajakirjanikke korruptsiooniteemalisele ümarlauale ning räägime, miks otsime oma meeskonda teavitustöö eksperti.

KVE uudised

23. jaanuaril avaldas Transparency International 2019. aasta korruptsioonitaju indeksi tulemused. 180 riigi arvestuses on Eesti eelmise aastaga võrreldes tulemust parandanud 1 punkti võrra, jäädes 74 punktiga 180 riigi arvestuses siiski endiselt 18. kohale.

Kuigi see on rahvusvaheliselt kõrge tunnustus, kuid parimatega samale tasemele jõudmiseks tuleb Eestil ette võtta julgeid, läbipaistvust suurendavaid samme. Aeg on välja töötada asutusteülene huvirühmadega suhtlemise kord, mis defineeriks lobitöö piirid ning aitaks samal ajal kaasa aina süsteemsemale ja aktiivsemale kaasamisele terve protsessi jooksul. Lobi on demokraatia loomulik osa, kuid see peab toimima eetilistes piirides. KVE jaoks on kindlasti oluline, et kohtumised avalikustataks ning tehtud otsuseid osataks selgelt ja arusaadavalt põhjendada. Selle kõrvalt ei tohi kindlasti aga unustada korruptsiooni ennetamise alustalasid – õigusriikluse ja võimude lahususe säilimist. Riigid nagu Ungari ja Poola, kus ametnikkonna ja õiguskaitsesüsteemi iseseisvus, sõltumatus ja apoliitilisus on sattunud rünnaku alla, näevad suurenevat korruptsiooniohtu.

KVE pressiteadet korruptsioonitaju indeksi tulemuste kohta loe meie kodulehelt ja kuula Kuku raadios. ERRis on pressiteade ka vene keeles.

Otsime vihjeandmise edendamise projekti osakoormusega teavitustöö eksperti.

KVE asub erasektorile looma vihjeandmise mehhanismide e-koolitust ning noortele õppematerjale. Kõik särasilmsed, iseseisvad õppematerjalide koostajad, kes ihkavad paindlikku tööaega – andke endast märku 10. veebruariks!
Rohkem infot kodulehel.

19. veebruaril kutsume ajakirjanikke korruptsiooniteemalisele ümarlauale.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige ning endine riigiprokurör Steven-Hristo Evestus juhib ümarlauda, mille jooksul arutleme korruptsioonijuhtumite ja -ilmingute käsitlemise üle meedias. Loe lähemalt kodulehelt ning tule kaasa mõtlema!

Transparency International (TI)

2019. aasta korruptsioonitaju indeksi keskmine tulemus oli 43 punkti 100-st. Seejuures ületas vaid kolmandik riikidest 50 punkti künnise. 2012. aastast on vaid 22 riiki statistilises mõttes oluliselt paranenud, sealhulgas Eesti.

Indeksi tipus on taaskord Taani, Uus-Meremaa ja Soome. Lõunanaaber Läti langes eelmise aastaga võrreldes kolm kohta, paiknedes 2019. arvestuses 41. kohal. Venemaa paigutub 28 punktiga 137. kohale.

Korruptsioonitaju indeksi arvestuses on enam kui kahes kolmandikus maailma riikides, sealhulgas mitmetes kõrgelt arenenud majandusega riikides korruptsioonivastaste pingutuste kiuste toimumas stagneerumine või isegi tagasiminek.

Kõiki tulemusi ning analüüsi korruptsioonitaseme ja erakondade rahastamise läbipaistvuse ning seadusloome laiapõhjalisuse vahel loe lähemalt TI kodulehel.

Korruptsiooni on äärmiselt keeruline mõõta ning kindlasti ei tähenda hea tulemus korruptsioonitaju indeksi arvestuses, et riigis korruptsiooni ei eksisteeri.

Indeks mõõdab vaid avaliku sektori korruptsioonitaset ning erasektoris toimuv, nagu viimastel aastatel avalikkuse ette jõudnud rahapesuskandaalid, seetõttu tulemusi ei mõjuta. TI pani kokku interaktiivse ülevaate rahvusvahelist ja erasektorit puudutavatest korruptsioonijuhtumitest, kust kahjuks leiab ka Eesti. Vaata lähemalt siin.

Milline on korruptsioonivastase tegevuse seis Euroopa Liidus? Millistel riikidel ja miks tuleb silma peal hoida?

Loe lähemalt TI regionaalsest analüüsist.

Teised korruptsioonist

Aafrika rikkaimaks naiseks nimetatud, Angola endise presidendi tütar Isabel dos Santos sattus jaanuaris Luanda Leaksiks tituleeritud skandaali keskmesse. Lekkinud andmed ja dokumendid viitavad, et dos Santose äritegevus on algusest peale olnud süsteemselt korruptiivne. Loe ICIJ kogu raportit siin ning lühemat versiooni BBC-s.

Korruptsiooniteemaline taskuhääling Kickback räägib seekord olukorrast Kolumbias ning USAst võrsunud ideest luua rahvusvahelise korruptsiooni erikohus. Kuula vestlust Andrés Hernándezi, Kolumbia TI tegevjuhiga siin.

Ärikorruptsioonist ja pettustest rääkis Äripäeva raadios advokaadibüroo vandeadvokaat Norman Aas.

Uudiseid ajakirjandusest

Valitsus kinnitas riigiettevõtete nõukogude nimetamiskomiteesse uued liikmed, sealhulgas kaks erakondliku kuuluvusega isikut. Komitee loomise eesmärk oli ja on tagada nõukogude professionaalsus, mistõttu on uues olukorras tarvilik jälgida, milliseid muudatusi uus liikmeskond tegema hakkab. KVE kommentaari komitee politiseerumise ohtudest ajalehele Postimees loe täismahus kodulehelt.

Statistilise analüüsi põhjal korreleeruvad korruptsioonitaju indeksi tulemused seadusloome laiapõhjalisusega: mida rohkem kaasatakse tavakodanikke otsustamisesse, seda madalam on korruptsioonioht. Seetõttu on hea meel näha, et kohalikul tasandil on kaasava eelarve praktika aina levinum. Jaanuarikuu näide on Toila, kus kaasava eelarve raha jagamisel saavad kaasa rääkida kõik soovijad. Loe juurde ERRist.

Korruptsioonitaju indeksi tulemuste analüüs näitas ka, et mida läbipaistvam on erakondade rahastamine, seda madalam on riigi korruptsioonitase. 2019. aasta ERJK-le esitatud andmete põhjal saame teada, et kahtede valimiste tõttu kogusid erakonnad viimaste aastate suurima summa annetusi – üle 3.5 miljoni euro. Näeme, et üle 10 ettevõtja annetasid erakondadele üle 50 000 euro. Loe kogu analüüsi ajalehes Postimees. Nüüd oleks aeg ka üle vaadata mitmeid aastaid muutumatuna püsinud erakonnaseadus ning kuulda võtta ODIHRi soovitusi laiendada raporteerimiskohustust ka kolmandatele osapooltele.

Mida toob Euroopa Liidu nn vihjeandmise direktiiv organisatsioonide jaoks kaasa, rääkisid Äripäeva raadios lähemalt KPMG Law asutaja Risto Agur ning juhtivpartner ja KPMG Balticsi riskinõustamise ja siseauditi valdkonna juht Viljar Alnek.