Euroopa Liidu Avatud Rahakasutuse Koalitsioon (Open Spending EU Coalition) koos 10 Kesk- ja Ida-Euroopa organisatsiooniga (sh MTÜ Korruptsioonivaba Eesti) viisid läbi taasterahastu kasutamise läbipaistvuse pilootuuringu. 672,5 miljardi euro suuruse EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendite kasutamisega kaasneb endiselt märkimisväärne korruptsiooni ja väärkasutuse oht.
Taaste- ja vastupidavusrahastu esimesel kahel aastal ei suutnud Euroopa Komisjon sisse seada vahendite kasutamise läbipaistvuse standardit. Kuigi mõned riigid on ise otsustanud tagada taasterahastu kasutamise läbipaistvuse, siis uuring näitab, et rahaliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks vaid sellest ei piisa, et eesmärgina maksimeerida sellest ülisuurest maksumaksja rahast ühisturule ja kodanike heaolule saadavat kasu.
ELi kodanikud väärivad taasterahastu läbipaistvuse tagamiseks kõrgemat latti. Võrreldes EL-i koalitsiooni soovitatud läbipaistvusstandarditega avaldavad liikmesriigid veidi alla 60% teabest rahastu kasutamise kohta. Täielikuma ja kvaliteetsema teabe avalikustamiseta ei ole ülejäänud 40% andmete täpset riskitaset võimalik aga hinnata.
Uuringu läbiviijad ei keskendunud vaid sellele, milliseid andmeid avaldatakse, vaid ka sellele, kuidas neid avaldatakse. See on kriitilise tähtsusega, sest teave ja andmed peavad olema hõlpsasti juurdepääsetavad, täielikud, õigeaegsed, eelistatavalt kogutud ühte kohta ja võimaldama masinloetavat analüüsi. Kui see nii ei ole, ei saa kodanikud, ettevõtted, uuringute läbiviijad ja ajakirjandus teha järeldusi, kuidas vahendeid on kasutatud ja aidata tuvastada riske, mis vääriksid uurimist või võimalusi säästa vahendeid või parandada kodanikele pakutavate kaupade ja teenuste kvaliteeti.
Uuringu järgi on kõige avatumad riigid Bulgaaria, Eesti ja Leedu, kes avaldavad kõige kvaliteetsemaid andmeid kasutajasõbralikust vaatenurgast, avaldades u 80% investeeringute kasutamise andmetest. Läbipaistvuse telje teisel poolel on Rumeenia ja Tšehhi Vabariik. Mõlemad riigid avaldavad vaid umbes 30% andmetest, mis on vajalikud selleks, et kodanikud ja ettevõtted saaksid aru, millele ja kui palju vahendeid kulutatakse ning kes vahendeid saavad.
„Taaste- ja vastupidavusrahastu läbipaistev kasutamine on tihedalt seotud avalikkuse usaldusega valitsuse vastu. Erinevad läbipaistvus- ja avalikustamispraktikad liikmesriikidest ilmestavad, et seni puudub ühtne praktika. Eesti seisukohalt oleme astunud olulisi samme, kuid tuleks teha koostööd komisjoni ja teiste liikmesriikidega aruande soovituste kallal, et tugevdada ja laiendada liidrite head praktikat. Kõik saavad oma kogemusega panustada ja õppida, sealhulgas Eesti,“ ütles Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus.
Oluliste soovitustena on muuhulgas välja toodud, et EL peaks kehtestama ELi rahaliste vahenditega seotud regulatsioonides kõrgemad ja selgemad isikuandmete avalikustamise standardid ning liikmesriigid peaksid looma kesksed portaalid nagu Leedus või Bulgaarias, mis sisaldavad kogu olemasolevat avalikku teavet vahendite kasutamise kohta alates planeerimisprotsessist kuni lepingute täitmiseni.
ELi taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) on ELi ajalooline sekkumine, mille raames eraldatakse liikmesriikidele 672,5 miljardit eurot, et hoogustada reforme ja investeeringuid pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks. Aruandlus ja läbipaistvus vahendite kasutamise kohta on määrava tähtsusega tagamaks, et selle investeeringu keskmes olev RRF muudaks Euroopa majandused ja ühiskonnad jätkusuutlikumaks, vastupidavamaks ja paremini ette valmistatuks rohe- ja digitaalsete üleminekute väljakutseteks ja võimalusteks.
Eesti poolelt osales uuringu läbiviimises ja andmete analüüsis MTÜ Korruptsioonivaba Eesti.