Rahvusvahelise avalikustamispäeva puhul tasub meelde tuletada, et seda tähistavad teabe avalikustamise pooldajad kogu maailmas ja see hetk aitab tõsta teadlikkust iga inimese õigusest saada juurdepääs valitsuse valduses olevale teabele.
Transparency International ja selle esindaja Eestis Ühing Korruptsioonivaba Eesti uurisid valitsusasutustelt 2023 esimeses kvartalis ehk aasta peale täiemahulise sõja algust Ukrainas jõupingutuste kohta finantssanktsioonide kohaldamises, sissesõidukeeldude kehtestamises, vara külmutamises ja konfiskeerimises ning kriminaalmenetluste alustamises. Eestis anti üsna head tagasisidet, kuid selle hankimiseks läks aega mitu kuud, sest puudub keskne asutus v andmekogu, mis annaks kiireid, täielikke ning kogu infot koondavaid vastuseid. Seega oleme probleemi keskel, sest laiemas vaates puudub EL-is ja teistes riikides vastav avalik teave või sellele ligipääsetavus, et adekvaatselt hinnata nende vahendite mõju. Transparency Internationali probleemistikku avavale värskele kokkuvõttele on lisatud allolevalt ka Eesti ametivõimude vastused seitsmele küsimusele, mille kogumisega sai tegeletud jaanuarist aprilli lõpuni(!).
1. Mitme füüsilise isiku suhtes on alates sõja algusest (24. veebruar 2022) kohaldatud Eesti ametiasutuste poolt finantssanktsioone? – Rahapesu Andmebüroo
Alates Venemaa poolse sõjalise agressiooni algusest Ukraina vastu on Eestis ametiasutuste poolt finantssanktsioone kohaldatud 20 sanktsiooni nimekirja lisatud isiku suhtes. Tegelikkuses on füüsiliste isikute arv, kelle osas on Eestis finantssanktsioone kohaldatud, oluliselt suurem, kuid enamik kohaldamisi on seotud Venemaa kodanike deposiidipiirangutega Eesti finantsasutustes, kes ise ei ole sanktsiooni nimekirja lisatud. Deposiidipiirangutega kohaldamise tingimused on ajas muutuvad ning neid võidakse ühe isiku osas kohaldada rohkem kui ühel korral, millest tulenevalt ei ole võimalik eraldi anda täpset ülevaadet isikute arvust, kelle osas seda piirangut kohaldatud on. Deposiidipiirangu täitmise üle teostab kontrolli Finantsinspektsioon, millest tulenevalt on Finantsinspektsioon deposiidipiirangutega seotud statistika osas paremaks allikaks.
2. Mitme füüsilise isiku suhtes on alates sõja algusest (24. veebruar 2022) kohaldatud Eesti ametiasutuste poolt viisa-/sissesõidupiiranguid? - Siseministeerium
Siseministeerium on kehtestanud alates sõja algusest (24.02.2022) tulenevalt sõjast sissesõidukeelu 930-le isikule.
3. Mitme juriidilise isiku suhtes on alates sõja algusest (24. veebruar 2022) kohaldatud Eesti ametiasutuste poolt finantssanktsioone? – Rahapesu Andmebüroo
Eestis on alates Venemaa poolse agressiooni algusest finantssanktsioone kohaldatud kokku 18 juriidilise isiku osas.
4. Kui suur on külmutatud (blokeeritud) varade hinnanguline koguväärtus eurodes? – Rahapesu Andmebüroo
RAB-i andmetel on Eestis 2023. aasta esimese kvartali seisuga Eesti finantsasutuste pangakontodel kokku külmutatud 25,7 miljonit eurot sanktsiooni nimekirja lisatud füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute varasid. Välja toodud koondsumma hulgas ei ole välja toodud ettevõtete poolt alates sanktsiooni nimekirja lisamisest saamata jäänud tulusid (nt. teiste pankade poolt blokeeritud sissetulevad maksed).
5. Mis tüüpi varad (nt pangakontod, kinnisvara, jahid jne) on külmutatud (blokeeritud)? Milline on arv- ja koguväärtus varatüübi kohta? – Rahapesu Andmebüroo
Eestis külmutatud sanktsioonide nimekirja lisatud juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute varadest moodustab suure enamiku pangakontodel olev vara, mida on 2023. aasta esimese kvartali seisuga suurusjärgus 26 miljonit eurot. Lisaks on blokeeritud ühe sanktsiooni nimekirja lisatud ettevõtte valduses olev kaup, mille väärtus jääb 2-3 miljoni euro vahemikku. RAB ei teosta eraldi aruandlust Eesti Vabariigis tegutsevate kuid Euroopa Liidu poolt sanktsiooni nimekirja lisatud ettevõtete koguvarade üle, millest tulenevalt on tegelik külmutatud varade hulk suurem, kui kajastab käesolevale küsimusele vastuseks välja toodud summa. Täpsema ülevaate sanktsioonide alla kuuluvate ning Eestis tegutsevate ettevõtete varadest on võimalik saada Eestis tegutsevate ettevõtete poolt igal aastal esitatavatest majandusaasta aruannetest, kus ettevõtte bilansis on välja toodud ka täpne ülevaade juriidilisele isikule kuuluvatest varadest. Kuna sanktsioonide all olevate ettevõtete varade väärtus võib lühikese ajaperioodi jooksul oluliselt muutuda, pole mõistlik varade väärtust jooksvalt hinnata. Varade tegelik väärtus selgub hetkel, kui peaks osutuma vajalikuks nende realiseerimine.
6. Mitmes kohtuasjas (kriminaal-, haldusasjad vm) on alates sõja algusest (24.veebruar 2022) eeltoodud alustel külmutatud (blokeeritud) varade arestimist ja/või konfiskeerimist menetletud? - Justiitsministeerium
Kõik asjad, mis kohtutesse laekuvad registreeritakse lähtuvalt asja sisust kohasesse statistilisesse kategooriasse (praegusel juhul vara konfiskeerimine). Vene Föderatsiooni agressiooniga seotud asju ei ole võimalik statistilise päringu abil välja selgitada. Halduskohtutest saadud info põhjal ei ole halduskohtutes menetletud kaebusi, mis on seotud varade blokeerimisega. Samas ütlevad mõlema halduskohtu esimehed, et eraldi sellekohased võimalikke menetlusi märgistatud ei ole.
7. Mitu ametlikku uurimismenetlust (nt kriminaalmenetlus) on alates sõja algusest (24. veebruar 2022) alustatud sanktsioneeritud füüsiliste isikute või professionaalsete võimaldajate (ingl k enablers) suhtes seoses sanktsioonidest kõrvalehoidumise, rahapesu, korruptsiooni või muude kuritegude osas, mis on seotud mõne sanktsiooniga, mis on määratud Euroopa Nõukogu poolt 2022.aastal vastu võetud üheksa sanktsioonipaketi osana? - Siseministeerium
Kaitsepolitseiamet on alates sõja algusest (24.02.2022) alustanud 45 kriminaalmenetlust rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumise tunnustel.
Transparency Internationali kokkuvõtva kajastusega saab tutvuda siin.