Korruptsioonivaba Eesti: rahastamisskandaali uurimine kinnitas probleemi tõsidust
Ühing Korruptsioonivaba Eesti leiab, et Reformierakonna varjatud rahastamise uurimise lõpetamise materjalidest on võimalik järeldada, et probleemid erakondade rahastamises eksisteerivad ning nende lahendamiseks on vaja astuda põhimõttelisi samme.
“Uurimine lõppes küll ühes konkreetses asjas, kuid sisuline töö varjatud erakondade rahastamise tõkestamisel ning selle üle järelevalve teostamise tugevdamisel peab jätkuma,” ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii. Vastasel korral jääb avalikkusele mulje, et kõrgema astme korruptsioonikahtlustest teavitamisel ei olegi tulemit, kuivõrd süüdi tunnistavat või õigeks mõistvat hinnangut tegudele ei antud ning ka käesoleva kriminaalasja lõpetamise määrusest nähtub, et olukord erakondade rahastamisel võib olla negatiivsem kui arvatud.
“Kui õiguskaitseasutused tõstavad käed üles, siis peavad kodanikuühendused ja ajakirjandus teemaga jätkama,” ütles Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Tarmu Tammerk. “Ajakirjandus ei tohiks väsida, samuti peaks avalikkus jätkuvalt esitama nõudlikke küsimusi Eesti erakondade rahastamise kohta.”
Ühing on ka varasemalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et Eesti korruptsiooniennetuses on märgatavaid edusamme tehtud nn väikese korruptsiooni ennetamisel, näiteks liikluspolitseis, kuid piisava tähelepanuta on jäänud poliitikute ja poliitiliste ringkondadega seotud korruptsiooniriskide maandamine. Ühe näitena võib siinkohal tuua välja selle, et ligi kuus kuud, so Riigikohtu 30.04.2012 otsusest on laiemale avalikkusele teada karistusseadustiku mõjuvõimuga kauplemise sätte sisuline kohaldatamatus, kuid Riigikogu ega ministeeriumite poolt ei ole astutud vajalikke samme sätte parandamiseks ega selgitatud põhjusi, mis takistavad nende astumist.
Samuti rõhutab ühing Korruptsioonivaba Eesti, et Riigikogu sisemistes otsustusprotsessides on vajalik saavutada suurem läbipaistvus, seda eeskätt komisjonide töö tasandil, mille protokollid on täna üsna madala informatiivsusastmega ning ei võimalda tuvastada, kelle huve esindavad komisjoni liikmed. Kuivõrd Riigikogu arutab praegu enda käitumiskoodeksi üle, mille üheks oluliseks komponendiks peaks olema huvide avalikustamine, siis oleks vajalik töö käigus vaadata üle ka senikehtivad Riigikogu avalikustamisprotseduurid.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis.
