Täna hommikupoolikul istusid Toompeal esimest korda ühe laua taha riigikogu fraktsioonide ja demokraatide ühenduse esindajad, et alustada parlamendiliikmete eetikakoodeksi loomist.
Koos eestvedaja Kaja Kallasega (RE) koodeksit menetlev Andres Anvelt (SDE) ütles avakoosoleku järel, et tegelikult pole veel otsustatud, millist nime koodeks kandma hakkab ja mis vormis see vastu võetakse. Sellele küsimusele peavad vastuse andma juristid. Kindel on, et koodeks ei saa olema tavamõistes õigusakt, vaid kokkulepe, mille peab heaks kiitma parlamendi suur saal.
«Eetikakoodeks ei ole kindlasti rikkumiste koodeks, ta on pigem positiivne dokument, mis annab parlamendiliikmele käitumisjuhise võimalikes olukordades, et ära hoida ka näiline jokk-skeem või korruptsioonioht,» sõnas Anvelt.
Kindlasti saavad koodeksis olema riigikogulaste huvide konflikti kirjeldavad sätted; kingituste ja soodustuste vastuvõtmist ning riigi raha, sealhulgas kuluhüvitiste, kasutamist puudutavad punktid. Neile lisanduvad head käitumistavad riigikogu saalis ja riigi hea maine hoidmise soovitused.
Kaalumise all on küsimus, kas ja kuidas tagada kontroll eetikakoodeksi punktide täitmise üle. Ühe lahendusena võib kõne alla tulla eetikakomisjoni loomine, kuhu kuuluksid nii riigikogu liikmed kui ka eksperdid eetikakeskusest või ühendusest Korruptsioonivaba Eesti. «Nad võiksid hinnata erinevaid tekkivaid olukordi, anda hinnanguid ja soovitusi ka avalikkusele,» kirjeldas Anvelt, kes avaldas lootust, et koodeksist kujuneb positiivne juhend kogu rahvale.
Anvelti sõnul tõotab järgmistel koosistumistel tulla pingsam arutelu teemal, kas ja millised võiksid olla sanktsioonid eetikakoodeksi vastu eksinud saadikule. «Mis võiks olla karistuseks ühele poliitikule? Näiteks kasvõi see, et riigikogu puldis öeldakse maha, et tema käitumine ei olnud kõige õigem,» pakkus ta.
Töögrupi järgmine koosolek on 8. augustil. Millal eetikakoodeks valmida võiks, saab Anvelti sõnul ennustada siis, kui valmib dokumendi eelnõu ja algavad arutelud fraktsioonides.
Allikas: PM Online