Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Aivar Sepa sõnutsi on nad valmistunud selleks, et enne valimisi jõuab nendeni rohkem kuriteoteateid just kohalikest omavalitsustest.
29. juulil alustas politsei väärteomenetlust Viimsi vallas võimaliku toimingupiirangu rikkumise kohta. Juuli keskel alustas politsei Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti pingihanke kohta kriminaalmenetlust. Väidetava vallaraha omastamise tõttu pöördus juunis Otepää valla revisjonikomisjon nii politsei, maksu- ja tolliameti kui ka riigikontrolli poole. Märtsis alustas politsei kriminaalmenetluse Vinni vallavanema Erki Savisaare kohta, kuna too olevat 2023. aastal enne vallavalitsuse paikasaamist ennast tööle märkinud ja selle vahepealse perioodi eest palka saanud. Viimatine on näide aastatetagusest sigadusest, millest teatati politseile alles nüüd, mõni kuu enne valimisi.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepp tõdeb, et et kohalikest omavalitsustest on hakanud konkreetsemaid teavitusi enne valimisi natuke rohkem tulema. Kui aastas tuleb vihjemeilile (korruptsioonivihje@politsei.ee – K. M.) 100–120 pöördumist, siis menetlusse lähevad nendest võib-olla ainult 1-2%. Kõiki pöördumisi aga kontrollitakse. Sepa sõnum on, et kui keegi pakub konkreetse kandidaadi eest hääletamise eest mingit hüve, siis see kindlasti ei ole õige ja sellest tuleb kas korruptsioonikuritegude büroole või üldisemalt politseile teada anda. Valimised peavad olema vabad ja ausad. Valija peab saama valida oma kandidaati isikliku veendumuse järgi, mitte selle järgi, et ta saab mingi konkreetse hüve. See hüve võib olla näiteks raha või ka esemeline väärtus – mingi väljasõit, kinnimakstud ekskursioon. Samuti võib omanik tulla tööl kollektiivi juurde ja öelda, et hakkab kandideerima, ja kui tahetakse töökohta säilitada, siis tuleks valida teda. Kui tal on seal 50–100 töötajat, siis võib juhtuda, et see inimene ongi pärast volikogus.
PPA on Sepa sõnul valmistunud, et valimisaastal tekib rohkem küsimusi ja pöördumisi. Valimisperioodil võidakse toime panna valimisvabaduse vastaseid süütegusid. Konkreetsemalt on need häälteostmine ja muu selline. Need ongi valimisspetsiiflilised.
Kui ajakirjanik toob välja, et 2017. aastal oli ligikaudu 40% alustatud ja prokuratuuri saadetud kriminaalasjadest seotud kohalike omavalitsuste või nende asutustega, siis Sepa hinnangul see tänapäeval enam nii ei ole. Probleemse valdkonnana toob ta aga lisaks kohalikele omavalitsustele välja ka riigihanked.
Korruptsiooni osas leiab Aivar Sepp, et kui keegi tahab korruptiivselt käituda, siis ta kindlasti käitub, hoolimata sellest, et ta ehk on meie koolitusel käinud. Kuritegu sooritatakse igal juhul, kui inimene tahab seda teha. Seega saab pakkuda leevendusi. Karistuste karmistamine ei pruugi olla lahendus.
Lisaks toob ta välja, et ühiskond ei tohi tolereerida korruptsiooni: "Ühiskonna vaatest – kas me tolereerime mingeid asju? Mõnikord on võimalik olukord, kus ühiskonnas saab arvamusliidriks inimene, kes on korruptsiooni- või muus kuriteos süüdi mõistetud. Ja arvatakse midagi eetikast: kuidas see üldse võimalik saab olla, on see silmakirjalikkus? Ma ei ole kindel, kas me oleme ühiskonnana hinnangutega seal, kus võiksime olla.
Praeguses ajastus on ühiskonna polariseerumist päris palju. See näitabki, et ka valimiste ajal hakkavad koalitsioon, opositsioon või kandidaadid pori loopima. Vastandumist on väga palju. Arvestades riigi olukorda ja eriti julgeolekuolukorda, siis meie võti võiks olla ühiskonna ühtsuse suurendamine, mitte vastandumine – ehk siis rohkem mõistmist, mitte hukkamõistu."
Loe täispikka artiklit Delfi uudistest.