Rahvamaja juhataja on vastu
Tema ütlust mööda tundub, et sõbrad Puka valla volikogust on otsustanud veel enne valdade liitumist anda endale ja sõpradele, kes tegutsevad MTÜdes, ülisoodsalt mitu vallale kuuluvat kinnistut pikaajalisele rendile. „Kusjuures vallalt küsitakse veel päris kena summa tegevustoetuseks. Samas peab vald katma kommunaalkulud. Üks MTÜ, mis peaks vallamaja üle võtma, loodi selleks alles paar nädalat tagasi. Ja üks selle juhatuse liige on juhtumisi vallavalitsusegi liige. MTÜ Aakre Külaselts väga tegusad kaks liiget on aga vallavolikogus,“ räägib ta.
Kodanik ütleb, et ilmselt nähakse, et suures vallas pole enam lootust hoobade juurde pääseda. „Paraku pole volikokku saadetavas eelnõus MTÜdele isegi konkreetseid kohustusi,“ lausub ta.
Aakre rahvamaja kauaaegne juhataja Helgi Pung on samuti volikogu liige. Ta leiab, et häälte jagunemist arvestades võib plaan läbi minna, kuid ei pea eelnõud õigeks. „Ühingu liikmetel võib ind raugeda. Miks need otsused peab just praegu tegema?“ küsib ta.
Pung märgib, et vallal oli plaanis MTÜle üle anda ka Puka rahvamaja, kuid kohalike elanike vastuseisu tõttu ei läinud see läbi. „Kohalikke seltse tuleks rahastada ikkagi projektipõhiselt – teen projekti, taotlen raha ja viin asja läbi. Rahva rahaga peab tegema ikkagi midagi konkreetset,“ arvab ta.
Teisipäeval kalaauto juures peatunud Aakre elanikud ei pea päris õigeks, et rahvamaja läheb mittetulundusühingule. „MTÜs pannakse palgalisele ju oma sugulane tööle ja see pole meie kõigi ühise raha puhul õige,“ ütleb üks Aakre naine.
Täpsemad kohustused pannakse paika
Samas on selge, et ideel on toetajaidki. Puka vallavanem Andrus Looskari kinnitab, et mingist korruptsioonist ei saa siin juttugi olla. „Nii Aakre kui ka Kuigatsi seltsid on olnud väga toimekad ja vajavad kindlustunnet, et kohalikud saavad edaspidigi osaleda sealse elu edendamisel. Analoogne leping omavalitsuse ja mittetulundusühingu vahel tehti suvel Puhja vallas. Sealt saimegi suuresti tuge oma juba kaua ringelnud mõttele,“ räägib ta.
Vallavanema meelest on mõistlik, kui asju otsustatakse mitte tulevase suurvalla keskuses, vaid kohapeal, ning et inimesed otsustavad ise eelarvelistegi vahendite üle. „Praegu on olnud valla tugi rahvamajale ja külamajale suhteliselt kasin. Seltsidesse kuuluvad inimesed on kulutanud elu edendamisele palju vaba aega. Mis puutub sellesse, et eelnõus pole konkreetseid kohustusi kirja pandud, siis järgnevad vallavalitsuse ja mittetulundusühingute vahelised lepingud, kus pannakse punktid väga selgelt paika,“ selgitab ta.
Looskari ütleb, et Puka vallamaja ülevõtmiseks loodi tõesti uus mittetulundusühing, kuid selle taga on sealsed aktiivsed inimesed.
„Me ei saa vaadata selle järgi, kas keegi on volikogus või mitte. Aktiivsed inimesed on sageli korraga nii asutuste juhid, volikogu liikmed kui ka kohalike seltside liikmed,“ tõdeb vallavanem.
Aakre külaseltsi eestvedaja on vallavolikogu aseesimees Arno Kangro, kes kinnitab, et rahvamaja ei soovita hallata selleks, et sokutada sugulastele sooja kohta. „Ühingu saavad elanikud võimaluse ise midagi otsustada. Meie seltsis on 40 liiget ja me pole kitsas grupp juhatuse liikmeid. Kui rahvamajale palgatakse esialgsete plaanide järgi direktor ja poole kohaga abitööline, siis teeme seda ikkagi avaliku konkursi teel. Kui selts ei täida lepingutingimusi, siis tulevad sinna ju punktid, mis võimaldavad seda tühistada,“ selgitab ta.
