Üle 11 aasta Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juhtkonda kuulunud Ivo Milli on viimase poole aasta jooksul juba teine PERHi tippjuht, kes saanud prokuratuurilt korruptsioonisüüdistuse. Kui 13 aastat haiglat juhtinud Tõnis Allikut seostatakse IT-firmadelt ja haigla toitlustajalt mitmesuguste hüvede vastuvõtmises, siis kogenud ehitustegelase Milli korruptsioonikahtlustus on palju tüüpilisem.
Uurimisorganid kahtlustavad, et Milli jõudis aastate jooksul üle 50 000 euro altkäemaksu võtta tänutäheks selle eest, et kindlad firmad võitsid regionaalhaiglaga seotud ehitus- ja projekteerimishankeid. Kokku oli nende hangete mastaap üle kümne miljoni euro, mis teeb Milli vaheltkasuks umbes pool protsenti.
Selline marginaal võinuks jääda kõrvalolijaile märkamatuks, kui polnuks üht silmatorkavat nüanssi: PERHi ehitushankeid kippus võitma AS Kose Ehitus, mis sai viimase paari aastaga haiglaga seoses kahel korral töö kogumaksumusega üle nelja miljoni euro.
Kahtlus juba RKASis
Kose Ehituse hankevõidud tekitasid küsimusi, sest tehnikadirektor Milli oli varem, aastatel 1997–2003, kuulunud sama ettevõtte juhatusse. Seetõttu tundus see kokkuleppemänguna. Milli ei ole ehitusalal mingi tavaline funktsionäär: enne PERHis maandumist tegi ta karjääri Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsis, kus ta juhatas ehitusosakonda.
Sellelt ametikohalt pidi ta 2005. aasta alguses lahkuma. Ettevõtte toonane juht Tiit Ottis kahtlustas teda ja kogu ehitusosakonda korruptsioonis ning tegi selle kohta prokuratuuri isegi kuriteoteate. Toonane uurimine ei jõudnud kuhugi, kuid nüüd PERHis ehitusasju ajades ei käinud Milli käsi nii libedalt.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo uuris kuude kaupa Milli toimetamisi ja otsustas sel nädalal oma kaardid avada. Väidetavalt ise ehitusfirmadelt otsesõnu altkäemaksu küsinud Milli peeti teisipäeva hommikul kinni. Läbi otsiti tema kodu ja ametiruumid.
Millile esitati kahtlustus riigihangete teostamise nõuete rikkumises ja kelmuses, korduvas altkäemaksu võtmises ja küsimises, dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises ning rahapesus. See tähendab, et mees üritas korruptiivse raha adressaati varjata teiste tehingutega.
Kahtlustatavana kuulati üle ka PERHis Millile alluv töötaja, ehituse projektijuht. Teda kahtlustatakse kelmuses ja riigihangete teostamise nõuete rikkumises. Raha Milli abiline Postimehe andmeil ei saanud.
«Meil on alust väita, et kahtlustusega on seotud mitu riigihangetel osalenud ettevõtet ja nende esindajat. See toob kaasa kahtlustuse esitamise ka mitmele juriidilisele isikule,» kommenteeris riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Tervishoiukorruptsioon on tema kui Eesti ühe tuntuima prokuröri üks spetsialiteete.
Üks kuriteokahtluse saavast kolmest ettevõttest on Postimehe andmeil seesama Kose Ehitus, kus Milli varem töötas. Teine tegeleb samuti ehitustöödega, kolmas projekteerimisega. Ülekuulamisel koostööd teinud Milli vahi alla võtmist taotleb prokuratuur täna. Tema alluvast väidetava kaasosalise vahistamiseks pole põhjusi.
Õigused tööl piiratud
Mõlemad on endiselt formaalselt PERHi töötajad, kuid haigla juhatuse esimees Agris Peedu andis korralduse võtta neilt uurimise ajaks õigus osaleda hankekomisjonides, allkirjastada lepinguid, kinnitada arveid ja vastuvõtmis-üleandmisakte.
«Edasise osas võtab regionaalhaigla juhatus seisukoha lähipäevadel, mil on saanud asjassepuutuvate isikutega täpsemalt suhelda,» vastas Peedu küsimusele, kas kahtlustuse saanud tehnikadirektor ja projektijuht jätkavad uurimise ajal oma ametis.
Peedu kinnitas, et haigla teeb uurimisasutustega igakülgset koostööd. «Igasugune seadust rikkuv tegevus on täiesti lubamatu,» ütles ta. Peedu nentis, et juhatus peab väga oluliseks võtta kasutusele kõik meetmed võimaliku korruptsiooni ennetamiseks. «Oleme selleks tegevusi juba alustanud: uuendame hankekorraldust, ostujuhtimist, riskijuhtimist ja sisekontrolli.»
Ka keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler soovitab asutuste tippjuhtidel olla edaspidi hoolsam. «Meie soovitus asutuste juhtidele on võtta veel suurema tähelepanu alla hangete läbiviimise eest vastutavate töötajate tegevus, mõelda korruptsiooniriskide hindamisele ning mehhanismidele, mis vähendaksid kuriteo ohvriks sattumise ja toimepanemise riske,» ütles Ombler.
