Ettevõtja Heldur Meerits peab riiklike nõukogude liikmete valikul kõige tähtsamaks nende asjatundlikkust, suurt poliitikute osakaalu hindab ta aga ohtlikuks, kuna see võib viia mõttetu lehmakauplemiseni.
Kultuuriminister Laine Jänes määras äsja kolm oma erakonnakaaslast — Remo Holsmeri, Tarmo Leinatamme ja Tarmo Männi — kolmeks aastaks Muuseumiehituse sihtasutuse nõukogusse, kus lisaks neile istuvad veel kolm ministeeriumide esindajat ja keskerakondlane Aadu Must.
Riiklike nõukogude teemat Delfile kommenteerinud Meerits soovitas kaasata rohkem eksperte. „Mina näeks sellistes nõukogudes hea meelega rohkem valdkonna spetsialiste. Ja veelgi parem oleks, kui nad ei ole poliitikud, sest ma eeldan, et seal ei peaks tegema mitte niivõrd palju poliitilisi, kuivõrd hoopis majanduslikku kompetentsi nõudvaid otsuseid,“ ütles ta.
Meeritsa hinnangul võiks seetõttu nõukogudes olla ka märksa enam ettevõtjaid. “See võib küll tekitada huvide konflikti ohu, kuid minu arust olukord nii hull ka ei ole. Huvide konfliktita inimesi peaks olema võimalik leida küll.“
Samas lisas ettevõtja, et täielikult ei saa ilma poliitikute ja ministeeriumide esindajateta hakkama. „Mingi seos peaks ju ikka säilima, kuid see, et poliitikud domineerivad nõukogudes, ei ole minu meelest hea. See võib tekitada ettevõtte või organisatsiooni juures liiga palju poliitilisi pingeid.“
Muuseumiehituse SA nõukogu liikmete 30 000–55 000 krooni suurust aastatasu Meerits liiga suureks ei pea. „Minu arust need muuseumide nõukogu liikmed küll ülemakstud ei ole. Ent arvestades seda, et see raha tuleb muuseumide eelarvest, oleks see tasakaalupunkt võinud vast olla veidi madalam.“
Riigiteenistujatele nõukogudes istumise eest lisatasu maksmine pole aga Meeritsa arvates õigustatud, kuna see peaks kuuluma nende põhitöö hulka. „Kuid elu on näidanud, et päris ilma tasuta läheb komplekteerimine natuke raskemalt.“