„See on karjuv vägivald, rohkem ma sel teemal midagi öelda ei soovi!“
Need sõnad ütles paar nädalat tagasi Ekspressile üks Lääne-Eesti hinnatumaid kirurge, ortopeed Fred Veber (45). Tema vastuvõtule Pärnu haiglas on pikad järjekorrad, teda kiidavad nii patsiendid kui ka kolleegid, ent mullu detsembris jõustunud kohtuotsus ütleb Veberi kohta sõnaselgelt: ta on korruptant, kelm ja süstemaatiline dokumentide võltsija.
Kuidas siis sai väärikast suvepealinna tohtrist, kelle head tööd kiitsid patsiendid suisa ajalehe arvamuskülgedel, üleöö kurjategija?
Maksad raha, saad puude ja pensioni!
Esimene vihje Veberi kohta saabus politseile 2011. aasta jõulueelsel nädalal. „Info oli, et Veberilt saab tasu eest dokumente, mille alusel puuet taotleda,“ ütleb prokurör Küllike Kask.
Jutt käib töövõimetuspensionist. Seaduse järgi saab riigilt hüvitist taotleda vähemalt 16aastane Eesti elanik, kellel on tuvastatud vähemalt 40 protsenti töövõime kaotust. Just sel eesmärgil Veberi jutule mindigi.
Möödus pool aastat ja infot Veberi kohta aina kogunes. Viimaks sai politsei kohtult loa tohtri telefonikõnede pealtkuulamiseks. Vestlused, mida uurijad tol 2012. aasta sügisel kuulsid, tõid tunnustatud arsti topeltelu lagedale kogu selle ilus ja valus.
Ekspressile öeldakse, et vihje musta äri kohta ei tulnud arstide hulgast. Tsunftisiseste reeglite järgi on üksteise peale kaebamine arstide seas sisuliselt välistatud. Enamasti püütakse asju siluda ja maha vaikida, sest üks rikkumine seab löögi alla kogu arstkonna maine.
Seda kinnitab ka keskkriminaalpolitsei korruptsioonibüroo juht Mati Ombler, kes ütleb, et vihjed Veberi kohta „tulid pigem patsientidelt“. „Nii kaugele me Eestis paraku pole jõudnud, et arstid tuleksid politseile rääkima,“ nendib Ombler. „Ei tea, kas üldse kunagi jõuamegi.“
Tõsi, alguses näis Veberi tegevus küllaltki inimlik. 9. oktoobril helistas arstile keegi härra X ja andis teada, et tema juures on üks kahe karguga meesterahvas, kes vajaks magnettomograafia uuringut, aga tal pole haigekassa ravikindlustust.
Kes on see salapärane härra X? Pole välistatud, et samuti arst, aga tema nimi on kohtuotsuses kaetud. Kohus kaitseb sellega kolmandate isikute andmeid.
Veber lubas helistajale, et vaatab mehe 10–20 minuti pärast haiglas üle. Juba nädal aega hiljem saigi karkudega mees haigekassa kulul tasuta uuringu. Sajaeurose protseduuri kulu tasus Eesti maksumaksja.
Edasi läks lugu huvitavaks. Selgus, et Pärnu haigla kabinetis B200 tegutseb retseptivabrik.
Veberi lemmikuks oli valuvaigistav süst Kenalog, mida ta kirjutas nelja aasta jooksul välja ligi 500 annust. Kenalogi süstitakse osteoartroosi korral, et vähendada põletikku ja valu liigestes. Retseptid vormistas Veber suvaliste patsientide nimele nende teadmata ning ravimid ostis isiklikult apteegist välja. Ent miks ja kelle tarbeks ta neid soetas, jäigi selgusetuks.
Meeleheaks kohvimasina puhastustabletid
Fred Veber ei ajanud pettusega kokku miljoneid. Ta kasutas oma ametist tulenevaid privileege ja meditsiinisüsteemi nõrkusi väikeste hüvede nimel – vahel patsientide, teinekord aga iseenda huvides.
18. märtsil 2013 helistas Veberile patsient, kes soovis taotleda 50 protsendi ulatuses töövõimekaotust. Paberite järgi käis patsient küll Veberi vastuvõtul, kaasas perearsti saatekiri ja röntgenipildid, ent tegelikkuses oli kabinet sel ajal tühi. Veber andis sageli diagnoose telefoni teel, mis tegi uurijate jaoks töö lihtsamaks.
Kui sama patsient mõni nädal hiljem uuesti Veberile helistas, arenes nende vahel lühidalt järgmine vestlus.
Veber: „Said asjad korda?“
„Asjad“ tähendas tema taotlust sotsiaalkindlustusametile.
Patsient: „Sain korda. Muide, tulen õhtul läbi, toon sulle midagi.“
See „midagi“ oli 40 kohviaparaadi puhastustabletti. Tõenäoliselt oli see kõik, mida patsiendil arstile pakkuda oli. Ta kasvatas invaliidina kahte alaealist last, teenides kuus vaid 500 eurot.
Kui vaadata olukorda Veberi vaatenurgast, järgis ta Hippokratese vannet, mille põhimõte on, et inimest tuleb aidata. Veber seisis selle eest, et patsient saaks kiirkorras põhjendatud hüvitise.
Prokurör Kask vaatab juhtumit oma mätta otsast, juristi pilguga. Tema sõnul peab arst tegutsema seaduste ja muude regulatsioonide piires ja nendest üleastumine kutse-eetika ettekäändel on karistatav.
„Selge see, et arstid on andnud vande. Samas peab arst mõistma ka seda, et ühiskonnas on teatud normid, mida peab järgima. Kui öelda, et Hippokratese vanne on kõigist ülem, siis milleks üldse seadusi vaja on?“
Pealegi kasutas Veber süsteemi auke ka enda tarbeks. 2012. aasta septembris helistas ta oma perearstile ning soovis võtta „sinise lehe“, aga mitte nii, nagu tavalised inimesed on harjunud, vaid tagantjärele. Mitmed arstid nimetavad seda ülimaks nahaalsuseks, kuna haigekassa rõhutab igal sammul, et tõendite takkajärgi väljastamine on keelatud.
Veber rääkis aga kolleegi pehmeks, väites, et ta naine läks haiglasse sünnitama ja tema pidi jääma koju pere teist last valvama. „Ma uskusin teda. Teadsin, et laps oli haige,“ väidab kriminaalasja raames ülekuulatud perearst nüüd Ekspressile.
Tegelikult tegi Veber samal ajal kliinikus tasulisi vastuvõtte. Haigekassa maksis Veberile lisaks 1022 eurot hüvitist lapse hooldamise eest.
Perearst eitab kokkumängu. Ema haiglasse sattumine ajas pere plaanid sassi ja arst tuli neile lihtsalt vastu. „Teatud möönduse tegin ka seetõttu, et tegemist on ikkagi meedikuga,“ tunnistab ta.
Perearst pääses kohtu alla saatmisest. Tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga ja määrati rahaline karistus 400 eurot.
Ometi jäi Veberi asjas veel i-le täpp panemata. Uurijad otsustasid ta veel kord proovile panna. Neljapäeval, 25. aprillil 2013 astus Veberi kabinetti patsient ja andis talle 200 eurot.
Karistus ei keela arstina töötamist
Tegelikult oli see politseiga koostööd tegev matkija, kelle ülesandeks oli ahvatleda Veber altkäemaksu võtma. Veber läkski õnge ja võttis raha vastu. Altkäemaks, arstide kõnepruugis „mistend“ (väljendist „mis te nüüd“), oli mõeldud selleks, et Veber annaks „patsiendile“ töövõimetuse määramiseks vajaminevad dokumendid.
Sellega lõppes poolteist aastat kestnud uurimine, mida juhiti Tallinnas, Tööstuse tänaval asuvast keskkriminaalpolitseist.
Mõni tund hiljem peeti Veber Pärnu linnas ilma suurema kärata kinni. Mitu politseiautot sundisid tema Audi A8 peatuma. Veberile näidati ametitõendit, loeti ette vahistamismäärus ja edasi suunduti läbi otsima tema kodu – sealt leiti ja arestiti 5840 eurot. Ühe öö viibis tohter ka vahi all.
Mullu detsembris jõustunud kohtuotsuse kohaselt sõlmis Veber prokuröriga kokkuleppe. Talle määratud karistus koosneb kahest osast. Esiteks rahatrahv 12 180 eurot, ja teiseks keeld vormistada töövõimetuse määramiseks vajalikke dokumente järgmise kahe aasta jooksul.
See aga ei sega tal sugugi arstina edasi töötamast. Lisaks Pärnu haiglale võtab Veber patsiente vastu Läänemaa haiglas ja Pärnu erakliinikus Villa Medica. Veber ise ütleb, et on keeranud elus uue lehekülje ja tal pole mingit kohustust avalikkusele oma tegudest aru anda. „Olen kogu oma elu pühendanud tööle ja teen seda suure kirega. Minu patsiendid ei vaja selgitusi.“
Fred Veberi juhtum on näidiskaasus, õppematerjal kõigile Eesti arstidele, kuidas tulevikus probleeme vältida. Kõik teavad nüüd, et korruptsiooniks liigitub isegi patsiendilt köögikeemia vastuvõtmine.
„On seal siis põhimõtteliselt vahet, kas arst küsib 40 000 eurot või 40 puhastitabletti?“ ütleb korruptsioonikütt Mati Ombler.
Ehk siis puust ja punaseks: kas arstile tänutäheks õnnestunud operatsiooni eest pudel konjakit kinkida on lubatud? Ombler soovitab pigem kinkida lilli. „Aga parem oleks üldse mitte midagi kinkida, öelge lihtsalt aitäh. See on arstile kõige suurem tänu.“
HAIGLAJUHID EI PEA KRIMINAALKARISTUST MILLEKSKI
