Nii oligi eile kell 10.05 kohtusaalis kaheksa vajalikku inimest. Puudus üks kaitsja ja tal olid selleks tervislikud põhjused. Et kõnealune advokaat kaitseb korraga kolme kohtualuse õigusi, ei näinud kohtunik ja kohtuasja õige prokuröri haigestumise tõttu tema asemel saadetud süüdistaja võimalust istungiga algust teha.
Kümme päeva dokumente
Kohtunik Toomas Lillsaar nentis kohe alustuseks, et protsess on mahukas, sest ainuüksi süüdistuskokkuvõte on 65 lehekülge pikk. Süüdistaja Allar Nisu hinnangul kulub kõigi dokumentide läbivaatamiseks kümme päeva ning dokumente olevat üsna suurel hulgal.
Et kohtuasi on sellisel moel kohtusaali jõudnud, tähendab et süüdistatavad ennast süüdi ei tunne. Sama kinnitas Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo. Ta lausus, et võib ka oma vanaisa haual vanduda, et selliseid kuritegusid, milles prokuratuur teda süüdistab, pole ta sooritanud. Samas kinnitas Allar Nisu kohtule, et on kohtualuste süüs veendunud.
Süüdistused, mis lisaks Tõnu Kiviloole puudutavad mittetulundusühingu Viljandimaa Mõisad juhatuse liiget Tiia Kallast, ettevõtjaid Sven Reissi ja Enn Arivat ning mittetulundusühingut Viljandimaa Mõisad ja osaühingut Kõpu Kõrtsitalu, on seotud toimingupiirangu rikkumiste, soodustuskelmuste ja omastamisega.
Viis aastat kahtlasi tehinguid
Ajakirjandusele on seni teada niipalju, et Tõnu Kiviloole pannakse süüks toimingupiirangu rikkumist ehk vallavalitsuse tehingute korraldamist endaga seotud ettevõtetega aastatel 2009–2014. Samuti süüdistatakse teda Kõpu valla vara ja esemete, näiteks mööbli, kütuse ja raha omastamises. Sellega on omavalitsusele tekitatud kahju rohkem kui 10 000 eurot. Lisaks käib jutt enam kui 4000 euro omastamisest ühelt osaühingult.
Kolmandaks süüdistatakse Kivilood kahe soodustuskelmuse toimepanemises aastatel 2011–2013. Need olid seotud maaelu- ja põllumajandustoetuste taotlemisega ning väidetavalt tekitati nendega riigile ligi 80 000 euro ulatuses kahju.
Advokaat Margo Normann on Sakalale avaldanud arvamust, et Kivilool ei ole põhjust end üheski episoodis süüdi tunnistada. Ühtlasi ütles ta, et prokuratuur ei tõlgenda praegusel juhul seadust õigesti.
«Saan öelda vaid niipalju, et minu hinnangul pole korruptsiooni olnud, sest kõik kõnealused toimingud olid kooskõlastatud Kõpu vallavolikoguga,» sõnas Normann.
Esmaspäeva hommik kulus kohtusaalis selleks, et leida protsessile uus algusaeg ja üheksa järgmist istungipäeva. Ühe kaitsja suure töökoormuse tõttu leiti esimene sobiv aeg jaanuari keskpaigas, kusjuures sellisel juhul oleksid kaks viimast istungipäeva alles 25. ja 26. veebruaril. Teine võimalik aeg on aprillis.
Üheksa inimese korraga kohtusaali saamine on keeruline ülesanne, selgus esmaspäeval Viljandi kohtumajas. Seal pidi algama protsess, mida on avalikkuses nimetatud Kõpu vallavanema korruptsioonisüüdistuseks.