"Enne Teist maailmasõda oli korruptsioon rahva silmis lihtsalt häbiväärne," nentis ajaloolane Jaak Valge. "Kui inimesed aga praegu näevad, kuidas Toompeal raha põletatakse, siis ettevõtja mõtleb ka, et miks mina pean korralikkuse etalon olema."
Valge arvates oli korruptsioon sõdadevahelises Eestis tõepoolest probleem, aga mitte nii suur nagu tänapäeval. "Korruptsioon hõlmas tollal väikest ühiskonnakihti, selle ulatus oli väiksem," nentis Valge (pildil). "Ühiskond oli homogeensem ja korruptsioon oli sel ajal palju põlastusväärsem kui praegu. Kui rahvuse identiteet on tugev, nagu tol ajal oli, siis inimeste silmis on igasugune korruptsioon lihtsalt häbiväärne. Ja eks neid ahvatlusi ning võimalusi oli ka kõvasti vähem kui tänapäeval. Kui kaks kolmandikku rahvast tegutses taludes, siis seal ei olnud mingit korruptsiooni võimalust."
Samas möönis Valge, et lisaks pangandusele oli tööstuse ja kaubanduse poolelgi teatud korruptsiooniilminguid. "Näiteks tollikorruptsioon, Mõned ärimehed said endale paremad tingimused. Kui kehtestati tekstiilitollid, siis said tekstiiliettvõtted paremad tingimused. Selliseid asju tuli ette. Ja salakaubandus, mida ka mingil määral esines."
"Tänapäeva ühiskonnas ei ole nii suurt ühtekuuluvustunnet kui oli enne, rahvas on väga killustunud, puuduvad ühesugused väärtushinnangud," rääkis Valge. "Kui inimesed näevad, kuidas Toompeal praegu raha põletatakse, siis mõtleb ka ettevõtja, et miks pean mina korralikkuse etalon olema. Praegu on ka see Brüsseli raha, mida nüüd käsitletakse paraku samamoodi nagu omal ajal Moskva raha. Kusagilt kõrgelt ja kaugelt tuleb, aga ei ole see meie rahva oma ja siis võib sellega teha, mida iganes."
Valge kinnitusel sõjaeelse vabariigi ajal sellist suhtumist ei olnud. "Kõik oli ikkagi oma, Eesti asi, oma riigi asi," selgitas ajaloolane. "Aga tänapäeval on finantssektor paisunud suureks nagu vähkkasvaja. Kui SKT-d vaadata, siis sellel nn finantssektoril on tohutu osa. Palju suurem kui omal ajal oli. Tehakse igasuguseid finantstehinguid. Tänapäeva rahamees pole see, kes midagi toodab, vaid kes maaklerdab rahaasjadega. Ja muidugi on siis korruptsiooniahvatlused ja võimalused mõõtmatult suuremad."
