Oleg “Oligarhovitš” Ossinovski - kas altkäemaksu andja?!

Eesti rikkaim inimene Oleg Ossinovski sattus Läti Raudtee suurde altkäemaksuskandaali ettevaatamatusest. 

Raudteeärimees Oleg Ossinovskit (49) seostatakse Lätis ligi poole miljoni euro altkäemaksu andmisega Läti Raudtee juhileUgis Magonisele. See väga kummaline skandaal heidab varju eelkõige sotsidele. Oleg Ossinovski on sotside suurrahastaja ning peaministriks pürgiva parteijuhi Jevgeni isa.

Poolemiljoniline meelehea olla kaasnenud tehinguga, kus Ossinovski firma müüs neli vana, umbes kaks miljonit eurot väärt vedurit Läti Raudtee tütarfirmale. Väidetavalt ei olnud need samad vedurid, mille Ossinovski firma eelmisel aastal kahe miljoni euro eest EVR Cargolt soetas.


Magonise panid Läti võimud käeraudadesse kohe, kui ta sularahakotiga Eestist Lätti oli naasnud. Mees vabastati ametist ja pisteti uurimise ajaks pokri. Altkäemaksu väidetav andja Ossinovski tegi aga samal ajal väikese komandeeringu Riiga ja palkas hea advokaadi. Ta ütles avalikkusele ainult, et vedurimüük toimus korrektselt.

Siis sõitis pealtnäha rahulikult umbes kahenädalasele “ammu planeeritud” puhkusele Horvaatiasse.

Eesti transiidiäris ei kahtle keegi Ossinovski – hüüdnimega Oleg Oligarhovitši - võimes liigutada suuri summasid paberkotis. See on “slaavi äri” normaalsus, mida Ossinovski hästi tunneb.


Idas – Venemaal, Kasahstanis, Valgevenes, Usbekistan jm –, kus laiub Ossinovski enam kui 100 miljoni eurose käibe ja ligi 1500 töötajaga kontsern Skinest Grupp, käivadki asjad mõnikord nii – sularahakottidega. Läti ärikultuur sarnaneb sellega.

Ossinovski ampluaa on lai: ühel päeval osaleb usbekkide riikliku raudteeveeremi remondibaasi ehitushankel, järgmisel noolib juba suurt Budapesti metroorongide renoveerimistööd.

Aga nii asjad siiski ei käi, et kõrge kaliibriga raudteejuht, teades, et tal on “saba taga”, sõidab isiklikult teise riiki talle meeleheaks mõeldud sularahale järele. Altkäemaks – pool miljonit eurot – on suhteliselt väikese veduritehingu kohta kahtlaselt suur.

Nii koomiliselt, kui see ka ei kõla, võis Magonis tõesti olla kõigest kuller. Eestiski on ärimehed olnud kullerid, tuues kellegi teise raha mõne partei kassasse. “Ma ei imestaks, kui see raha oli mõeldud Jakuninile (Vene Raudtee juht – toim) arvab üks asjatundja.

Eestis pole Ossinovski viimasel ajal suurt äri teinud. Kui raudteel liigub kaupa vähe, siis veerem ega ka taristu eriti ei kulu.

Küll aga on siinsete raudteelaste ja transiiditegelaste jaoks hästi teada Ossinovski ebameeldivalt jõuline iseloom. Teda peetakse keevaliseks vigurdajaks, kes astub oma ärihuvide eest seistes varvastele, kompab piire või läheb läbi seinte.

2008. aastal mõistis kohus Ossinovski ja tema juhitud firma Spacecom süüdi kriminaalkuriteos: konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises. Ametliku versiooni kohaselt üritas ta Eesti Raudtee juhtidega veoturgu jagada ja tariife tõsta.

Ärimehe kaitsjad raiusid, et tegemist oli provokatsiooniga ning tema kirglik temperament läks kogemata liimile.

“Ossinovski on agressiivne ja äärmiselt võimekas müügimees, kes suudab veenvalt seletada, et tema on kõige targem ja oskab kõike kõige paremini,” ütleb üks allikas.

“Kõigis hangetes, mida tema ei võida, süüdistab ta teisi korruptsioonis, ütleb, et kõik on pätid ja kaabakad. Kõik on õige ainult siis, kui temalt ostetakse,” lisab teine.

“Teda ei salli raudteeäris keegi. Ta on liiga jõuline tüüp. Saadad ta uksest välja, ronib aknast sisse.”

Mõjukaid liitlasi Ossinovskil siiski on: Andrei Filatov, Heiti Hääl, Eerik Niiles Kross jt.

Veofirma EVR Cargo on Ossinovski firmadelt ostnud vagunite ja vedurite varuosi. Nüüd kavandab EVR Cargo vanadele Ameerika veduritele uusi pealisehitusi. Ossinovski pakub jõuliselt oma tehnilisi lahendusi ning tõrjub ägedalt kõiki teisi initsiatiive, mis hangiksid veduritele uued “mütsid” mujalt.

Ossinovski ostis Valga depoo ning on aastaid Eesti Raudteelt noolinud ka Tapa depood, kus ta 1988.aastal oma raudteelase karjääri alustas. Eesti Raudtee nõukogus on koguni kõlanud ettepanek boikoteerida Ossinovski firmasid, sest “temaga on kogu aeg mingi jama”. Aga ühele firmale niisugust punast tuld näidata seadused ei luba.

Eesti Raudtee viimase aja skandaalide jada seostatakse samuti Ossinovski ärihuvidega. Muu hulgas nähakse “Ossi inimeste” kõrvu ka raudteebossi Ahti Asmanni ametist viinud krediitkaardiskandaali taga.

Parbo Juchnewitschi nimetamine Eesti Raudtee tehnilise poole eest vastutavaks infrapealikuks olnud “sotside idee”. Nagu ka Ossinovski sõbra ja ekspediitorfirma omaniku Indrek Paali tõus Eesti Raudtee nõukokku. Kõik sotsidega seonduv puudutab paratamatult partei suursponsorit.

Lätis on Ossinovski firma suurim varuosade ja kaubavagunite tarnija. Talle kuulub ka Daugavpilsi depoo.

Üks põhjus on, et läbi Läti liigub rohkem kaupa: kümne aastaga on Läti raudtee kaubaveod Magonise juhtimisel kolmekordistunud, Eesti mahud aga kokku kuivanud. Kaubamahtude vahe on umbes kuuekordne – Läti kasuks.

Eestis on konkurents “slaavi mentaliteedi” jaoks “liiga aus”. Siin tükeldati raudteemonopol taristufirmaks (st rööpad-liiprid jne) ja veofirmaks. Lätis pole sellist eraldamist toimunud. Magonise juhitud ettevõttel pole isegi nõukogu, juht andis aru otse ministrile.

“Eesti Raudtee on Ossinovski jaoks ebahuvitav, seal tehakse ka pliiatsiost riigihankega,” ütleb allikas.

Läti skandaali puhul spekuleeritakse, et Ossinovskist sai pahaaimamatult ohver Läti kohalikes sisepoliitilistes mängudes. Läti korruptsiooni vastu võitlemise büroo, kuhu võivat esitada “poliitilisi tellimusi”, kasutas Ossinovskit malakana “liiga venemeelse” Magonise kõrvaldamiseks. Jakunini sõbra Magonisega oli vaja arved klaarida. Juba on vene karu vastu möiranud: Riialt ähvardatakse võtta söetransiit (mis moodustab umbes poole kaubamahust). Vene raudtee Läti-suunalisel harul algasid puhtjuhuslikult suuremahulised remonditööd...

Ossinovski teab neid mänge hästi. Et tegu oli tema rahaga, pole Ossinovski siiski tunnistanud, sellele viitas hoopis tema Läti advokaat. “Oleg teadis täpselt, mida tegi. Ja ilmselt leiab, et polegi midagi valesti teinud. Ent kindlasti on ta jõudnud end juba mitu korda kiruda, et sellise portsu otsa sattus ning pojale Jevgenile tule alla pani.”

 Sündinud 1966 Kasahstanis Almatõs. Lapsepõlve veetis Siberis Omskis.



 Lõpetanud Leningradi raudteeinseneride instituudi, misjärel suunati tööle Tapa veduridepoosse. Eesti Raudtee Tapa depoos töötas kümme aastat (1988-1998). Samal ajal sukeldus eraärisse, hakates Eesti Raudteele varuosi vahendama.



 Tänu headele suhetele idas ehitas üles suure kontserni ettevõtteid, mis remondivad vaguneid ja vedureid, müüvad varuosi, ehitavad raudteid, tegelevad kinnisvara ja energeetikaga jne.