Kuigi prokuratuur ei toetanud pistist võtnud endise Tallinna linnaametniku Ivo Parbuse ennetähtaegset vanglast vabastamist, otsustas kohus mehe vabastada.Parbuse kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on Parbus kindlustatud elukohaga, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Ennetähtaegsel vabanemisel on Parbusel olemas garanteeritud töökoht ühes osaühingus, mis võtab ta tööle nõunikuna tähtajatu töölepingu alusel, seisab kohtumääruses.
Prokuratuur seevastu ei toetanud Parbuse ennetähtaegset vabanemist. "Kinnipeetav ei ole teinud endale piisavaid järeldusi, osaliselt eitab kuritegu või püüab seda ilustada, järgib neid ühiskonnareegleid, mis on talle sobilikud," on kirjas kohtule esitatud materjalides.
Kriminaalasja materjalidest nähtub Ivo Parbuse abikaasa kaasaaitav tegevus korruptsioonikuritegudega saadud rahasummade korteris esiku lae all olevast peidikust kõrvaletoimetamisel. Kriminaalasjas on salvestatud kõne Parbuse kinnipidamise käigus WCst naisele, et viimane läheks kodust koos peidikus oleva rahaga läbiotsimise ajaks minema.
"Seega saab väita, et tõepoolest on Ivo Parbusel olemas toetav perekondlik keskkond, kuid just see keskkond on toetanud Ivo Parbust kuritegude avastamise varjamisel. Perekonna heaolu tarvis kehtestas Ivo Parbus palgaraha kõrvale linnaplaneerimise ameti töö korraldamisel hinnakirja, teenides sellisel viisil ebaseaduslikku tulu. Kuna Ivo Parbus ei tunnista ega taha mõista oma tegevuse ebaseaduslikkust ja oli selliseks tegevuseks motiveeritud abikaasa teadmisel perekonna heaolu parandamisest, ei saa olla toetav perekondlik keskkond kuritegeliku käitumise lõpetamiseks Ivo Parbuse puhul toetavaks teguriks, pigem vastupidi," seisab prokuratuuri arvamuses.
Parbusele mõeldud töökoht suhtekorraldusteenuste osutajana pole konkreetse osaühingu töö sisu ja töötajate hulka arvestades majanduslikult kasulik. OÜ ametlikke andmeid vaadates selgub, et tegemist on väikeettevõttega, kes ei saa endale majanduslikult lubada ega ka kasuta oma töö korraldamisel PR-teenuseid. Sellise kaliibriga ettevõtted reklaamivad enda teenuseid maksimaalselt interneti vahendusel, milleks ei ole vaja palgata tööle eraldi isikut, kellele kulutada niigi vähest sissetulekut, kinnitas prokuratuur.
Seetõttu ei usu prokuratuur, et Ivo Parbuse või tema abikaasa poolt mainitud töökoht OÜs tööajaga kell 8-17 oleks tegelik töökoht. Tegemist võib olla formaalse nõude täitmisega, et veenda kohut teda ennetähtaegselt vabastama.
Parbuse kuriteo laadi ja asjaolu arvestades riivaks tema ennetähtaegne vabastamine prokuratuuri teatel ühiskonna õiglustunnet.
Kohus aga, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leidis, et Ivo Parbuse võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
Parbuse ennetähtaegset vabastamist toetas ka Tallinna Vangla, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul väga madalaks – 8%.
Kuigi prokurör on kahelnud, kas Ivo Parbuse puhul saab tema perekonda pidada toetavaks teguriks, viidates seejuures perekonna toetusele Parbuse kuritegude avastamise varjamisel, lähtub kohus isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel muuhulgas nii vangla kui kriminaalhooldusametniku hinnangust kinnipeetava sotsiaalse olukorra kohta.
Kohtule ei ole esitatud andmeid ka selle kohta, et kinnipeetaval oleks sellise kriminaalse taustaga tutvusringkond, kes võiks tema elu vabaduses jätkuvalt negatiivselt mõjutada.
Kohtu hinnangul võimaldab Parbuse tingimisi ennetähtaegne vabastamine katseajaga kuni 30. septembrini 2014 kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Parbusele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.
Harju maakohtu 30. märtsi 2012 otsusega tunnistati Ivo Parbus süüdi pistise võtmises ja karistati kolmeaastase vangistusega, millest eelvangistuses viibimise tõttu kuulus kandmisele kaks aastat ja kuus kuud.
