Eile tehti teatavaks korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International poolt läbi viidud küsitluse tulemused. 107 riiki hõlmavas rahvusvahelises korruptsioonibaromeetris tegi tänavu oma debüüdi ka Eesti.
Äripäeva hinnangul aitab uue korruptsiooni ja selle tajumist analüüsiva uuringu lisandumine kaasa ühiskonna läbipaistvamaks muutmisele. Kui seni on korruptsiooni tajumist hinnatud peamiselt avaliku raha ja halduse ning poliitika kontekstis, siis nüüd on lisandunud uusi valdkondi ja näitajaid.
See on ühtlasi heaks juhtnööriks nii seaduseandjale kui õiguskaitseorganitele, millele tuleks Eesti korruptsioonivastases tegevuses rohkem tähelepanu pöörata. Näiteks leiab ainult 17 protsenti vastanutest, et riigivõimu korruptsioonivastane tegevus on olnud efektiivne. Järelikult seda tegevust tuleb otsustavalt tõhustada.
Analoogselt paljude riikidega peetakse Eestis kõige korrumpeerunumaks institutsiooniks erakondi. Erakondadele järgneb aga ettevõtlussektor, mis kinnitab uuringu koostajate teatel, et ühiskond on teadvustanud tõsiasja − korruptsioon ei ole olemuselt ainult avaliku võimu teostamisega seonduv nähtus.
Uus on ka vaatenurk teemale. Kui Eestis juba aastaid mõõdetud korruptsioonitajumise indeks on moodustatud paljudelt erinevatelt organisatsioonidelt kogutud andmetele tuginedes, siis korruptsioonibaromeeter pannakse kokku inimeste arvamustest ja kogemustest. Küsitakse sedagi, kas uuringus osalenud inimesed ise on andnud viimase 12 kuu jooksul altkäemaksu.
Paraku on Eesti haaratud sellesse 2003. aastast korraldatavasse küsitluses alles esimest korda, seega puudub veel võrdlusmoment varasemaga. Just erinevate näitajate muutumise analüüs annab taolistele uuringutele peamise väärtuse. Usutavasti saame siis hakata korruptsioonibaromeetri tulemusi juba kõrvutama.
Hinnanguliselt on välja pakutud, et omavalitsuste teadlikkus korruptsiooni ärahoidmisest jätab tõsiselt soovida ning keskmiselt rikutakse kümnest omavalitsusest kaheksas seadust. See tulemus kajastub kindlasti ka baromeetris. Paar päeva tagasi täiendasid korruptsioonijuhtumite rida Riigikontrolli avalikustatud juhtumid teatris NO99 ja Kumu kunstimuuseumis, mis lähevad märksõna alla „tehingud iseendaga“. Tihti ei pruugi sellised asjad isegi kaasa tuua rahalist kahju. See ei õigusta aga seaduserikkumist. Korruptsiooni suhtes peab kehtima nulltolerants.
Avalikustamine ja tajumine. On hea, et ebaseaduslik tegevus avastatakse ja korruptsioonijuhtumid leiavad avalikkuses enam kajastamist. Samas võib see suurendada korruptsiooni tajumise määra. Vastava indeksi puhul on Eesti koht olnud viimastel aastatel stabiilselt kolmanda kümne lõpus. Korruptsiooni võimalikku vähenemist on indeksi mõttes „tasakaalustanud“ meedia aktiivsus. Mulluses tabelis langesime 32. kohale, mille puhul mängisid rolli kindlasti erakondade rahastamise ja elamislubade müügiga seotud skandaalid.
Antud korruptsioonibaromeetri hindamisel tuleb pöörata tähelepanu eeskätt tervikule. Millised on trendid, millistele valdkondadele on tähelepanu juhitud. Et sellest baromeetrist oleks maksimaalselt kasu korruptsiooni vastu võitlemisele Eestis.
