Alates 1. aprillist kehtima hakkava korruptsioonivastase seaduse kohaselt laienevad riigikogu korruptsioonikomisjoni ülesanded ning komisjon asub arutama riigiametnike võimalikke korruptsioonijuhtumeid.
Erikomisjoni esimees Andres Anvelt ütles Postimehele, et komisjon arutab aprilli alguses prokuratuuri ja justiitsministeeriumi esindajatega laiemalt mõjuvõimuga kauplemise mõistet ning ka võimalikke vajalikke seaduse muudatusi.
Seoses komisjoni ülesannete laienemisega alates 1. aprillist on vaja selgitada mõningaid aspekte, kus asuvad võimu korruptiivse kasutamise piirid ja milline on prokuratuuri või justiitsministeeriumi seisukoht selles asjas, selgitas Anvelt.
Aprillist kehtima hakkava seaduse kohaselt on riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni rolliks teostada parlamentaarset järelevalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle ja riigikogu liikmete tegevuspiirangute järelevalve. Lisaks arutab erikomisjon ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid.
Erikomisjonil on uue seaduse alusel oma ülesannete täitmiseks õigus välja kutsuda isikuid ja nõuda tutvumiseks andmeid ja dokumente.
Ettepaneku mõjuvõimuga kauplemise mõiste arutamiseks tegi komisjoni aseesimees Liisa Pakosta, kelle sõnul oli tema ettepanek ajendatud ajakirjandusse lekkinud kahtlustest, et Tallinna linnastruktuuris toimub ametikohtadega kauplemine.
«Komisjon otsustas üksmeelselt, et laiem arusaam mõjuvõimuga kauplemise mõttest on vajalik ning otsustas pöörduda arutelu avamiseks vastavate spetsialistide poole. Esimene arutelu toimub 8. aprillil koos prokuratuuri ja justiitsministeeriumi esindajatega,» selgitas Pakosta.
Prokuratuur ei alustanud Pakosta sõnul küll hetkel olemasoleva info põhjal kriminaalmenetlust, kuid linna ametite politiseerimisel ja parteikassa täitmisel linna rahaga on korruptsioonikuriteo tunnused ja see vajab tema sõnul täiendavat uurimist ja selgust.
Allikas: PM Online
