Transparency Internationali täna avaldatud 2024. aasta korruptsioonitaju indeksis jagab Eesti 76 punktiga 13. kohta Uruguayga. 10 aastaga on Eesti tulemus küll paranenud 6 punkti võrra, kuid viimastel aastatel oleme jäänud stabiilselt paigale.
Korruptsioonitaju indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitika kujundamises, tajutuna välisekspertide ja äriringkondade poolt. Tulemused esitatakse skaalal 0 kuni 100, kus 0 on viide kõrgele ning 100 madalale korruptsioonitasemele.
Korruptsioonitaju indeks (CPI ehk corruption perception index) näitab, et enamik riike ei ole enam kui kümne aasta jooksul teinud korruptsiooniga võitlemisel edusamme või ei ole üldse saavutanud edu ning enam kui kaks kolmandikku riikidest on saanud alla 50 punkti 100-st.
Selle aasta tulemustest näha, et nii Euroopa suurriigid Saksamaa (75 p) ja Prantsusmaa (67 p) kui ka korruptsioonitaju indeksis kõrgete tulemustega Norra (81) ja Rootsi (80) on saanud madalamad skoorid kui varasemalt.
“Ehkki võib öelda, et Eesti tulemus korruptsioonitaju indeksis on stabiilselt hea, siis võib meie paigalseisu taustal siiski näha mitmeid olulisi algatusi, mis on ikka veel ootel või pole täitnud ootusi,” kommenteeris Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Taavi Saat.
“Näitena võib tuua erakonnaseaduse muutmise eelnõu, mis on taaskord takerdunud”, lisab Saat. “Samuti jõustus eelmisel aastal küll teavitajate kaitse seadus, kuid praegune versioon tekitab vihjeandjate ja tööandjate jaoks rohkem segadust kui õigusselgust. Ka viimaste uudiste valguses on oluline, et meil muutuks suhtumine väärkäitumisest teavitajatesse: tegu on väärtuslike tunnistajatega, kes on oma tegudega näidanud üles julgust avaliku huvi eest seista. Vihjeandjatele tuleb tagada seaduslik kaitse.”
Transparency International on sel korral sisulise teemana välja toonud korruptsiooni ja kliimakriisi seose. Inimesed üle maailma kannatavad kliimamuutuste tagajärjel, kuid olukorra parandamiseks suunatud ressursside kasutamine pole tihti piisavalt läbipaistev. Kliimakorruptsioon võib aga võtta ka lubamatu mõju või pöördukse efekti kuju, kus otsustajad liiguvad avaliku ja erasektori vahel ning võib tekkida huvide konflikti olukord. Erinevate faktorite koosmõjul jäävad kliimamuutuse aeglustamiseks vajalikud tihti väga ambitsioonikad meetmed poliitilisel tasandil vastu võtmata – eelistatakse kitsaste huvigruppide ärihuve ühiskonnaülesele hüvele. Seega aitab pikaajalistele plaanidele keskkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks kindlasti kaasa see, kui ühiskonnas on madal korruptsioonitase.
Korruptsioonitaju indeks on kuni 13 iseseisva uuringu ja ekspertrühma hinnangute koondtulemus. Indeksis ei leia kajastamist erasektori korruptsioon ning rahapesujuhtumid. Korruptsioonitaju indeksi 2024 kõiki tulemusi ning regionaalseid analüüse vaata Transparency Internationali kodulehelt: https://www.transparency.org/en/cpi/2024
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis.
