Iga-aastased uudised liiklusregistri töötajate altkäemaksu võtmise kohta viitavad süsteemsele veale, olgugi et paarikümne aasta lõikes on juhilubade ostmise tõenäosus langenud tugevalt.
Autoregistrikeskuse (ARK) korruptsioonijuhtumite analüüsi tehes peaks vaatama nii nõudluse kui ka pakkumise poolele, leidis liiklusjurist Indrek Sirk Vikerraadio saates "Uudis+".
"Olukorras, kus eksamineerijatel on kõrge palk ja kõrged eetilised tõekspidamised, nad ju altkäemaksu ei võtaks, vaid teeks tööd riigi makstavad palga eest," lausus Sirk. "Palju suurem pool on need inimesed, kes on valmis raha eest endale juhtimisõigust ostma."
Sirgi hinnangul viitab pidev probleemi esilekerkimine sellele, et juhilubade tegemise ja eksamineerimise süsteemis on midagi sellist, mis paneb inimesed hirmu tundma ning seetõttu arvestatakse, et ei pruugita legaalsel teel juhtimisõigust saada. "Tuleb vaadata ka süsteemile otsa," sõnas jurist.
Paar-kolmkümmend aastat tagasi oli tavapärane, et juhilube sai osta, mistõttu võis liikluses ka osaleda rohkem neid inimesi, kes tegelikult autoroolis pädevad ei olnud. Nüüd on olukord Sirgi sõnul paranenud: enam pole võimalik, et inimene saaks loa iseseisvalt liikluses osalemiseks ilma algteadmisteta. Praegust probleemi iseloomustavad mõningad nõrgad kohad, mil tabatakse üksikute eksamite või tulemuste reaalse läbimiseta aktsepteerimine.
"Kuid kui mõelda sellele, et asjad ei kao ära ning on näha, et valdkond korruptsioonialdis - sel tuleks hoida silm peal," lausus Sirk.
Karm kord eksamitel on õige
Juristi sõnutsi on praegused ARK-i eksamid piisava raskusega, arvestades ka seda, et iga väikseim eksimus võib viia läbikukkumiseni. "Sõidueksam on ainuke ja ka viimane kord, kui inimene saab professionaalse hinnangu oma sõiduoskuste kohta. Hiljem seda enam keegi ei tee," põhjendas Sirk eksami karmi korda. Äärmisel juhul võib lubade peatamise või äravõtmise otsustada ka politsei, kuid seda alles pärast rasket seaduserikkumist.
Sirgi arvates peabki eksam raske olema, kuid tuleks inimestesse süstida enesekindlust, et kui eksamit ühe korraga tehtud ei saa, tuleks kindlasti uuest proovida, mitte üritada altkäemaksu pakkuda.
Altkäemaksu kahtlustusi ARK-i töötajate osas on olnud palju ning mitmed kohtulahendid on ka süüd tõestanud. Juristi hinnangul on liikluseksamite valdkond teiste koolide eksamitest erinev, sest autoga sõitma õppides tekib inimesel tunne, et mehaanilise sujuvusega on ka oskus omandatud.
"Tekib põhjendamatu enesekindlus, kus ei olda võimeline end objektiivselt hindama. Seetõttu peab ka [eksamineerija] karmim olema. Samas, kui nõuded on karmid, püütakse sellest ikka kergemini pääseda," rääkis Sirk.
Altkäemaksu pakkumise ja vastu võtmise sagedus on justkui ühiskonna peegel ja näitab juristi arvates selle arengut. Niisiis võib aimata, et kui paarikümne aastaga on olukord tugevalt paranenud, võiks rikkumisi nõudluse vähenedes veelgi vähem ette tulla.
