Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) juht Liisa Oviir ütles usutluses ERR-ile, et aastaid lubatud erakonnaseaduse muudatused tuleb lõpuks vastu võtta. Suur murekoht on ühendused, mis on aktiivselt poliitikas tegevad, kuid erakonnaseadus neile ei laiene ning nende rahastamine pole praegu läbipaistev.
Uue võimuliidu koalitsioonileppes on punkt, mille järgi lubatakse muuta seadust, et kriminaalkorras karistada saanud erakond kaotab osa riigipoolsest toetusest. Kuidas ERJK juht sellesse suhtub?
See on väga üldsõnaline lubadus, mis ei anna juhiseid, mida selle all on mõeldud. ERJK tegeleb erakondade rahastamise teemaga, kuid kriminaalkaristuse võib saada erinevate asjade eest.
Mina ERJK juhina soovin, et esmalt võiks lõpuks erakonnaseaduse korda teha, millest on nii pikalt juttu olnud. Me peame likvideerima need kohad kehtivas seaduses, mis praegu juba on valesti.
Riigieelarvelise toetuse kinnipidamine on praeguste seaduste järgi väga keeruline kui mitte võimatu, sest selle teema regulatsioon on niivõrd puudulik. Eelkõige on vaja täpsustada, millised on üldse need kuriteod, mille eest võiks toetuse vähendamise määrata ja kellel on vastav pädevus säärase otsuse tegemiseks. Ja mis summadest me räägime? Ja kas see on ühekordne karistus või näiteks kümne aasta jooksul tehtavad vähendused?
Lõppastmes tuleb arvestada sellega, et muudatus ei tohi minna vastuollu põhiseadusega. See samm ei tohi muutuda vahendiks, et ühte või mitut erakonda suruda parteimaastikult välja, valitsemisest ja poliitikast osalemisest kõrvale.
Erakonnaseaduse muutmise vajadusest on räägitud juba aastaid. Kuidas selle kordategemise käigus arvestada siis soovi vähendada kriminaalkorras karistatud erakonna rahastamist. Mida täpsemalt muuta on vaja?
Erakonnaseaduse muutmise protsess sai alguse teatavasti sellest, et ERJK-d taheti likvideerida (vastava ettepaneku tegi EKRE fraktsiooni liige Kert Kingo 2020. aastal). Siis järgmine valitsus otsustas parandada erakonnaseadust (Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus) ja sealt edasi jäi see toppama. ERJK tegi sellesse ka ettepaneku täpsustada riigieelarvelise toetuse kinnipidamise protseduure.
Eelnõus on kirjas, et erakonnalt saab ära võtta toetuse kuni viiendiku osas, aga pole täpsustatud, kas on mõeldud aasta toetust või kehtestatakse mingi muu periood. Kuni neid asju täpselt kirjas pole, seni ei saa ka seda toetuse äravõtmist tegelikult rakendada. ERJK ongi ju rakendusasutus.
Aga tegelikult on seal palju lahendamata küsimusi, näiteks viiviste osa pole paljuski sisuliselt rakendatav.
Sidusorganisatsioonide regulatsioon on väga puudulik, formaalselt meil erakondade sidusorganisatsioone ei olegi! Tegelikult on nad muidugi olemas, kuid ERJK vaateväljast jäävad nad praegu kõrvale.
Erakonnaseadusesse tehti viimati kosmeetilisi parandusi aastal 2014. Keskkond on sellest ajast väga palju muutunud ja muutunud on ka ühiskonna ootus ERJK-le. Komisjonile tuleb palju avaldusi, mille suuname edasi politseisse või mõne teise organi juurde, kes on pädevad neid küsimusi lahendama. ERJK pole uurimisasutus, meil puudub vastav kompetents.
Meil on järgmisest nädalast komisjonis üheksa liiget, sest liitub Eesti 200 esindaja Aleksei Jašin. Lisaks on veel poolteist nõuniku kohta. Selle koosseisuga on väga keeruline uusi kohustusi vastu võtta. Siiani on raha ainult lubatud.
Koalitsioonileppes on kirjas veel üks üldsõnaline lubadus. Lubatakse tugevdada järelevalvet erakondade ja poliitiliste ühenduste üle, et tagada aus konkurents. Ning lubatakse reguleerida ka mitteerakondlikke poliitilisi ühendusi. Need lubadused võiks ju puudutada ka teie juhitavat komisjoni?
Ma ka tahaks loota, kuid neid lubadusi on olnud siin aastate jooksul üksjagu. Paraku on see alati sumbunud, otsuste ja tegudeni on keeruline jõuda, sest see puudutab ju otsustajaid ehk poliitikuid endid. Lõpuks võiks demokraatia areneda nii kaugele, et ausas konkurentsis maksavad rohkem ideed ja võimekus, mitte valimiskampaania reklaamimaht.
Kas mitteerakondlike poliitiliste ühenduste reguleerimine peaks puudutama eelkõige valimisliitusid kohalikel valimistel või neid mittetulundusühinguid, mille eesmärk on mingi konkreetse maailmavaate edendamine? Ilmekad näited on siin SALK ja SAPTK.
Ma väga tahan loota, et see punkt puudutab mõlemaid, nii valimisliidud kui ka erakondade sidusorganisatsioonid vajavad selgelt täpsustusi.
Eestis puudub peaaegu valimisliitude regulatsioon, samas kohalikel valimistel on nad olulisel kohal. Nende liikmed on ju ka pärast valimisi kohalikes võimuorganites tegutsemas sarnaselt erakondadega.
Ja samamoodi tuleb mõelda nende mittetulundusühingute reguleerimisele, mis on avalikult öelnud, et nad tegelevad erinevate poliitikatega. Regulatsioon peaks tagama vähemalt selle, et need organisatsioonid ei oleks rahastatud võõra kapitali poolt.
Nad ei tohiks saada raha välismaalt?
Just. Viimastel aastatel oleme näinud meie piirkonnas vaenulike riikide mõjutuskatseid läbi selliste poliitikasse sekkuvate organisatsioonide. Kui rahastus tuleb vaenulikust riigist, siis on see kindlasti probleem.
Kodanike aktiivsust ei soovi mina küll kuidagi vähendada. Igal inimesel on õigus oma maailmavaatele ja selle levitamisele, kuid selleks peab ta olema oma riigi kodanik, mitte vaenulike riikide halbade kavatsuste esindaja.
Kas sellised organisatsioonid peaks olema sama läbipaistvad nagu erakonnad? Erakondade puhul on neile annetajate nimesid võimalik ERJK-le esitatud aruannetest lugeda. Peaksime vajadusel ka SALK-i või SAPTK-i toetajate nimesid teadma?
See on poliitikute otsustada, millisel määral nad seda vajadust näevad.
Ehk siis ka säärastele ühendustele võiks laieneda erakondadele esitatavad nõuded, näiteks annetada võivad ainult eraisikud?
Põhimõtted võiks olla sarnased.
Mujal kasutatakse erinevaid mudeleid, osas riikides tohivad annetada erakondadele ka juriidilised isikud. Meil on juriidilise isiku annetus, olgu rahaline või läbi mingi teenuse, automaatselt keelatud annetus.
Aga põhimõtteliselt peaks regulatsioon olema ühesugune, näiteks ka välisriigi eraisik ei tohi praegu meie erakondadele annetusi teha, sama põhimõte võiks olla ka teistele poliitikas aktiivselt kaasalöövatele mittetulundusühingutele.
Võrdlusmoment on väga kohane, kuid raskus on selles, et paljud MTÜ-d tegelevad teemadega, mis otsapidi on poliitikaga seotud. Kas nemad peaksid ka sellele regulatsioonile alluma või sellele alluksid ainult puhtalt maailmavaate küsimustega tegelevad ühendused?
See on olnud nende arutelude kõige keerulisem koht, et me ei läheks kontrollimisega liiale ja me ei hakka takistama näiteks neid ühinguid, mis toimetavad kohaliku kogukonna heaks. Aga riigi tasemel poliitikaga tegelevatel MTÜ-del võiks küll olla kõrgendatud hoolsuskohustus.
Loe intervjuud ERRist.