On avalik saladus, et osa kandidaate kasutab volikogusse pääsemiseks lubatu piiril balansseerivaid võtteid. Rahvasuu nimetab nende tegevust häälte ostmiseks.
Lääne-Virumaa keskraamatukogu vestibüülis olevat üks naisterahvas valjuhäälselt teatanud, et ega ta muidu valima poleks läinud, kui talle selle eest kümnekat poleks antud.
Et raamatukogus asub valimisjaoskond, kus saavad hääletada need, kelle elukoht on registri andmetel Rakvere linn ilma konkreetse aadressita, käis seal eelhääletuse ajal valimas päris palju eluheidikuid.
On ka rohkem või vähem nokastanud valijaid. “Üks tuli praktiliselt käpuli,” kirjeldas valimistega seotud inimene, kes soovis anonüümseks jääda. Kõvasti kangemat kraami pruukinud mehel oli olnud pihus visiitkaart, kus kandidaadi pilt ja number.
Valimisjaoskonnast on heidikud uurinud sedagi, kas veel teist korda ka hääletada saaks.
Raamatukogu kõrval oleva kunagise kino esine oli nädala esimestel päevadel napsutanud seltskonna jaoks populaarne kogunemiskoht. “Jutud käisid, et sealt saab pudeli, ja üks semu oli saanudki,” rääkis Rakvere bussijaama juures õlut rüüpav mees, kes palus end Matiks nimetada. Ise pidavat ta hoopis Tallinna registris olema ning sestap oli pisut õnnetu, et pudelist ilma jäi.
Ka eile käis ümber kunagise kinohoone päris vilgas askeldamine, nii näiteks astus üks soliidne meesterahvas ligi kõikidele, kes just kõige korralikumad välja ei näinud, ja tegi nendega juttu.
Ning nii mõnigi suundus pärast seda valima.
Rakvere linna valimiskomisjoni esimees linnasekretär Riina Männiste nentis, et tänavu on märgata heidikute erilist valimisaktiivsust ning paljud üritavad end ka Rakvere elanikuna arvele võtta.
“Üpris sageli tahetakse valimisõigust saada tähtajalise elamisloaga, kuid õigust hääletada see siiski ei anna,” rääkis Männiste.
Virumaa Teataja suhtles päris mitme Rakvere inimesega, kes poliitikaga seotud. Kõik nad möönsid, et häälte ostmine ei ole Rakveres ega ka kusagil mujal sugugi uus teema.
“Kui vaatad valimistulemusi ja näed, et täiesti tundmatu kandidaat on saanud kümneid ja kümneid hääli, siis on asi ikka kahtlane, seda enam, et jutud liiguvad,” märkis üks.
Kust aga läheb piir seadusega lubatu ja keelatu vahel, on tõlgendamise küsimus. Kas valijale kingituseks antud lilleõis, raamat, moosipurk, makaronipakk või kinopilet on millegipoolest paremad kui kingitud viinapudel, on pigem eetikaküsimus.
Selgem on lugu muidugi siis, kui mängu tuleb raha ning kingitus tehakse pärast teenuse osutamist.
Poliitikud heitsid politseile ette tegevusetust.
Kuna jutte häälteostust on olnud pea kõikide viimaste kohalike valimiste ajal, oleks võinud politsei nende sõnul võtta prokurörilt loa ja häälte müüki imiteerida.
Leiti ka, et erakonnad võiksid ise paremini kontrollida oma liikmete käitumist. Ostetud häälte arv ei pruugi jõudude vahekorda volikogus oluliselt mõjutada, küll võib aga määrata selle, kes ühest või teisest nimekirjast volikogusse pääseb.