Venemaa valitsus ekspordib pidevalt Lääne õigusruumi korruptsiooni ning selle väljajuurimiseks ei piisa vaid ametiasutuste püüdlustele lootmisest, kirjutab Euroopa Parlamendi saadik (IRL) Tunne Kelam.
Euroopa Komisjoni analüüsi kohaselt jääb ELi majanduselsaamata 120 miljardit eurot aastas maksutulude kaotuse, varimajanduse ning korruptsiooni tagajärjel langenud konkurentsivõime ja majandusliku initsiatiivi tõttu. 120 miljardit –mõelge! Seda on 15 korda rohkem, kui Eesti riigi kogu tänavuse aasta eelarve.
Nii et korruptsioon ei ole vaid mõne üksiku ametniku seaduserikkumine, see on mastaapne ja üha süvenev probleem ning korruptsioonist pole vaba ükski EL liikmesriik. Korruptsioonist tuleneb kolm põhimõttelist probleemi, millest sõltub otseselt meie tulevik. Igaühe meist.
Korruptsioon takistab majanduse hoogustamist ja elatustaseme tõusu, seda esiteks. Kriisist väljatulek on väga vaevaline ning aeglane ning kaalul on reformide läbiviimise suutlikkus. Samuti seatakse löögi alla innovatsioon ja töökohtade loomine.
Teiseks, EL ühispoliitikad, mille tegelik elluviimine murettekitavalt takerdub. Sellega on seotud niihästi meie julgeolek kui majanduse areng. Mastaapne ja just kõige kõrgemal tasemel viljeletav korruptiivne käitumine on see, mis sageli takistab EL ühiste seisukohtade ja poliitikate kujundamist.
Ja kolmandaks –poliitilised suhted ELis ning ülejäänud maailmaga. Idealistlik kuvand ajaloo lõpust ning stabiilsest tehnoloogia, jõukuse ja koostöökasvule rajatud maailmast on tänaseks õhupallina lõhkenud. Suure osa probleemide ja tõrgete allikas on eri väärtuste konflikt –õigemini tõeliste ja pseudoväärtuste konflikt. See konflikt, silmakirjalikkus, kahetasandiline mõtlemine ja tegutsemine, pragmaatiliste huvide asetamine esiplaanile - takistab nende lahendamist, takistab agressioonile piiri panemist.
Mis põhjustas Ukraina kriisi? Vastuseks on - riigis vohav enneolematu korruptsioon. Mis on võimaldanud president Putinil asuda senise rahvusvahelise korra purustamisele, kasutades jõhkrat jõudu ning valet? Miks on Lääne reaktsioon nii ebalev ja ebapiisav? Vastus - Putini Venemaa, mille valitsus tugineb korruptsioonile, on seda aasta-aastalt eksportinud Lääne õigusruumi, sidudes väga mõjukad ringkonnad, ettevõtted ning poliitikud Vene korruptiivse süsteemiga. Putini edu alus ning Lääne reaktsiooni nõrkus on hiiglaslik korruptiivne, isegi ebamoraalne vastastikuste suhete võrgustik Venemaa juhtkonna ning Lääne vahel –viimase pangad saavad suurt kasu sinna paigutatud Vene korruptiivselt omandatud rahast. Meenutagem Schröderit ja Lipponeni, kes on Gazpromi palgal. Meenutagem, et vahetult pärast Venemaa sissetungi Gruusiasse sõlmis Prantsuse valitsus tehingu Mistralide toimetamiseks Vene sõjalaevastikule.
Vene turgudel tegutsevad Lääne firmad ei ekspordi Venemaale mitte niivõrd ausa konkurentsi reegleid, vaid alluvad pigem kohalikele reeglitele. Nad võtavad ise omaks kohalikud korruptiivsed tavad, et saavutada eelist teiste EL firmade ees. Nii taas-impordivad nad kõlbelist allakäiku tagasi Euroopasse.
Samad seisukohad peavad paika suhtlemisel Hiina, Iraani ja teiste diktatuuri-riikidega. Ekspertide hinnangul suutsid Teherani diktaatorid üksnes aastail 2012-2013 ühe varifirmade ning petuvõrkude süsteemi kaudu välismaalt ebaseaduslikult, sanktsioone ignoreerides, tuua Iraani 87 miljardit eurot.
Vaatame veidi numbreid, mis annavad hästi edasi korruptsiooniprobleemi tõsidust. 76 protsenti EL kodanikke arvab, et korruptsioon on nende koduriigis laialt levinud. Üle poole on veendunud (56 protsenti), et korruptsiooni tase on viimase kolme aastaga kasvanud. Ainult 23 protsenti usub, et valitsused on suutnud korruptsiooni tõhusalt ohjata. 81 protsenti arvab, et korruptsiooni allikaks on ärihuvide ning poliitika liialt intiimsed suhted. Üks igast 12 kodanikust väidab, et on ise kannatanud korruptsiooni all või on olnud korruptsiooni tunnistajaks (ainult 12 protsenti on sellest teatanud).
Me ei saa loota üksnes Euroopa Komisjoni, rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency Internationali ja teiste organisatsioonide püüdlustele, mis on küll väga teretulnud ning jätkuvalt vajalikud. Kuid ühise Euroopa tulevik sõltub suurenevast aususest, kodanike vastutustundest. Muutus peab algama rohujuuretasandil ning poliitikuist, kes seda tasandit tunnetavad ja on valmis seda esindama.
Selletõttu oleme otsustanud asuda jõuliselt korruptsiooni teadvustama ning sellele teadlikult vastu seisma. Eesti suudab ja saab olla moraalse liidri rollis Euroopa põhiväärtuste ja usutavuse taastamisel. See kõik aga on meie tuleviku, julgeoleku ning elatustaseme kasvu põhiküsimus. See on on küsimus, kus igaüks meist saab midagi ära teha.
