Tänase lehe Eesti lobistide loo jaoks intervjuusid tehes kippus pea iga usutletav ühel hetkel tubli koolipoisina ette lugema: „Tegelikult on lobitöö demokraatliku otsustusprotsessi igati loomulik osa, AGA…”
Lugedes artikleid varasematest lobilahingutest, jäi mitmel pool silma, et räägitakse huvidest, nagu tegemist oleks mingisuguse halva asjaga. Poliitsahinates räägitakse, et ühe seaduse taga on see huvi ja teise taga teine. Sedasi suhtudes unustame, et vabas riigis on igaühel õigus protsessidele ligi pääseda ja neid võimaluse korral oma huvi järgi suunata.
Meil kõigil on huve, mis väärivad kaitset ja eestkostet, ning igaühele on ju selge, et ainuüksi nende sotsiaalmeedias välja karjumine või õhtusöögilauas kirumine ei vii meid kuhugi. Mõistan, et praegune olukord on ideaalist kaugel ja pahatihti tuleb tõesti ette, et lobi võidab avaliku huvi ees, aga ärgem halvustagem seda, kui kodanikud ja nende ühendused oma huvide eest seisavad.
