Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) aseesimees Kaarel Tarand on uue erakonnaseaduse suhtes väga kriitiline - tema sõnul jättis eelnõu koostanud põhiseaduskomisjon paljud ERJK ettepanekud tähelepanuta ja andis probleemidele lahenduste leidmise asemel liiga kergesti alla.
"Järelvalve seisukohalt on asjad nii, et kahjuks seda eelnõud menetlenud riigikogu põhiseaduskomisjonil ei olnud tahtmist, viitsimist, huvi võtta arvesse järelvalvekomisjoni kui praktikute ja erapooletute ekspertide finantstehnilisi seisukohti. Me näitasime küll oma kirjades riigikogule ära, et kui nad jätavad ühe või teise sõnastuse selliseks, nagu nad jätsid, siis ei hakka see lõpuks tööle ning põhjustab ainult uusi probleeme ja segadusi, JOKK-skeemide võimalusi," ütles Tarand Vikerraadio "Uudis+" saates.
"Kahjuks ei leidnud põhiseaduskomisjon endas mehisust neid muutusi läbi viia, pigem öeldi meile pärast komisjoni ametniku kaudu, et see on poliitiline otsus, mida ei kavatseta muuta. Nii on ja jääb, sõltumata sellest, kas see paragrahv sai seadusesse täiesti tühi või on pigem erakonnasüsteemi kahjustava iseloomuga," jätkas ta.
Konkreetsete näidetena tõi ta selle, et uus seadus seab erakondade võetud laenudele piirangu - partei laenukoormus ei tohi olla suurem kui tema riigieelarveline finantseerimine pluss 25 protsenti. "ERJK meelest ainult ähmastab pilti ja pole mingi filosoofilise põhjendusega," ütles Tarand.
Ta lisas, et kui ta jätab oma rolli ERJK liikmena kõrvale, siis eraisikuna jättis põhiseaduskomisjon töö talle mulje tegevuse teesklemisest.
"Laual olnud küsimused ei ole ilma lahenduseta, vaid on teada, milliseid lahendusvariante on ja milliseid eesmärke me Eesti demokraatlikus süsteemis tahame. Siin ei ole vaja aastakümneid arutada, et äkki teeme nii või naa. Maailmas on erinevaid variante, valime välja need, mis meile tunduvad sobivad, võtame need vastu ja asi korras. Aga seda ei tahetud teha, see asendati mingisuguse silmakirjaliku jutupuhumisega, et küll me siin raskelt rabame ja me alles mõtleme," rääkis aseesimees.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste selle kriitikaga ei nõustunud. Tema sõnul arutati ERJK ettepanekuid pikalt.
"Kõik postulaadid, mis ERJK sinna esitas, said sinna ka kirja pandud. Kui nad sellega kuidagi rahul ei ole, siis selle kohta tuleb nende käest küsida," ütles Maruste.
Samuti täpsustas Maruste, et väikestel erakondadel, keda riik toetab 50 000 euroga 25 protsendist laenukoormuse piiri ei ole, et nad saaksid võtta rohkem laenu ja olla oma algusstaadiumis paremini finantseeritud.
Kuula Maruste ja Tarandi vahelist diskussiooni täismahus siit.
