Suvel parlamendi juhatusele üle antud eetikakoodeks rahvaesindajates erilist vaimustust pole esile kutsunud. Valitseb kas vaikus või avaldatakse arvamust, et mõtleme veel, ning kolmandad leiavad, et tegelikult on see üldse tarbetu, kuna individuaalsest ja ühiskondlikust sisemisest kompassist piisab.
Suvel poliitikast lahkumisest teatanud riigikogu liige Ene Ergma, kes eelolevatel valimistel siiski jälle kandideerib, tõi saates välja kitsamale grupile, näiteks teadlastele loodud eetikakoodeksi. Ergma sõnul on sellist koodeksit märksa lihtsam kirjutada kui poliitikute oma, sest teadlased jagavad ühiseid väärtusi.
"Aga kui ma olen hakanud mõtlema poliitikute eetikakoodeksi peale, siis see kooslus on minu meelest väga erinev, väga erineva tagapõhjaga," iseloomustas Ergma rahvasaadikuid.
Endine riigikogu spiiker leiab, et riigikogu taseme poliitikasse peaksid minema inimesed, kes suudavad endale seada kõrge eetilise läve, aga kahjuks seda pole.
Vandeadvokaat Allar Jõks on poliitikute eetikakoodeksi veendunud toetaja. Ta märkis, et iga pool, kus ta on töötanud, on tema tegevust reguleerinud eetikakoodeks. See dokument on tema sõnul iseenesest mõistetav, sest tegemist on mõõdupuuga. See, kas koodeks aitab poliitikat eetilisemaks muuta, ei omagi Jõksi arvates tähtsust, oluline on see, et on mõõdupuu.
Jõks tõi näiteks valimistava, mille pole välja töötanud erakonnad. Ta ei näe halba selles, kui riigikogu liikmete eetikakoodeks koostatakse väljaspool erakondi.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand leiab, et erakondade liikmed pole vabad ja see on probleem, sest kui poliitik on mingist vabadusest mingi hüve nimel loobunud, siis ei saa neist rääkida kui riigimeestest. Ja seda ükski eetikakoodeks ei paranda.
Tarand ei välista poliitikute eetikakoodeksit, aga tänapäeva koodeksid on kunagiste aukoodeksite tuletised. Vanasti aga oli au kas seisusega või tsunftiga piiratud nähtused. Saatekülaline rõhutas, et riigikogu liikmed ei saa olla üksteise suhtes kohtumõistjad. Riigikogu pole tekkinud saadikute enda tahte tulemusena ja nad ei saa tsunfti kopeerida.
Tarand küsis, kas näiteks Priit Toobalit võiks koodeks paremaks muuta? Tema arvates mitte. Küll aga saaks seda Tarandi arvates teha muude nüansside abil, kasvõi riigikogu kodukorra ja töökorra muutmisega. Näiteks tasuks proovida hääletamiskohustust.
Tallinna Ülikooli õppejõud Margus Vihalem tõstatas küsimuse, kas parlamendi liige suudab end koodeksis ära tunda, kas ta näeb oma eksimuse suurust. See on koht, kus eetikakoodeks võib tema arvates osutuda vaid normatiivseks paberiks.
Vihalem avaldas imestust, et ei järgne mingeid sanktsioone, kui riigikogu poliitik on kohtu esimeses astmes süüdi mõistetud. Kas poliitikul on sellisel juhul eetiline riigikogus edasi olla? See on eksperdi arvates keeruline küsimus. Ta ise imestab, et saadiku staatuse seaduses pole seda sätestatud. Vihalema arvates võiks mõelda vähemalt volituste peatamise peale.
Saatekülaline märkis, et poliitikute käitumist tahetakse reguleerida akti abil, mille osi võib leida mistahes käitumisõpikust.
