Projektiraha jagamine ajas kahel vallal karvad turri

Aasta tagasi otsustas Leader-programmi raha vahendavast Kirderanniku koostöökogust välja astuda Vaivara vald, detsembris tegi samasuguse otsuse Kohtla vallavolikogu, tuues põhjuseks, et sealne rahajagamine ei ole aus ega läbipaistev.

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu (KIKO) on üks kolmest Ida-Virumaa valdu ja väikelinnu ning nende territooriumil tegutsevaid juriidilisi isikuid ühendavast Leaderi tegevusgrupist. 2006. aastal asutatud KIKOsse kuuluvad Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Toila ja Vaivara vald ning Narva-Jõesuu linn.

Eelmise aasta veebruaris otsustas Vaivara vald KIKOst lahkuda.

“Kirderanniku koostöökogu juhatuse otsustel on ühtne käekiri,” viitas Vaivara vallavolikogu esimees Veikko Luhalaid toona sealt oma rahataotlusele eitava vastuse saanud Vaivara laulu- ja mänguseltsile, kes otsuse kohtus vaidlustas ja seal õiguse sai. “Analoogiline otsus tehti varem ka ühe teise meie valla projekti puhul ja kui me vaide esitasime, siis selle asemel, et taotlus täpselt samas kontekstis üle vaadata, nagu seadus ette näeb, hakati sellega otsast peale ja leiti tagasilükkamiseks hoopis uued põhjused.”

KIKO juhatus pole Vaivara valla väljaastumist seni otsustanud. Põhikiri annab otsuse tegemiseks aega kolm kuud, ent see aeg hakkab lugema siis, kui arveldused on tehtud. Pärast eelarveaasta algust enda väljaastumisest teavitanud vald pidi jooksva aasta eest ikkagi liikmemaksu tasuma ning seda tehti alles detsembri lõpus.

Revisjoniakt vastuseta

Mullu 20. detsembril otsustas KIKOs osalemise lõpetada ka Kohtla vallavalitsus.

“Koostöö ei laabu,” oli vallavanem Etti Kagarov napisõnaline, lisades, et ta ei taha musta pesu avalikult pesta.

Juunis esitas Kagarovi juhitav MTÜ Kirderanniku Koostöökogu revisjonikomisjon KIKO üldkoosolekule komisjoni akti majandusaasta aruandele.

“Võrdlesime hindamiskomisjoni protokolle projektide rahastamise kohta juhatuse protokollidega, millega projektide rahastamine kinnitati. Kuue projekti puhul olid protokollides erinevused, mille puhul juhatus polnud hindamiskomisjoni otsuse muutmist põhjendanud,” rääkis Kagarov.

Kuna juhatuse liikmed olid akti alles koosolekule eelnenud õhtul kätte saanud, polnud nad valmis sellele kohe vastama. “Selsamal koosolekul lubati, et kõigile liikmetele saadetakse vastus kirjalikult. Tänase päevani seda vastust ei ole,” sedastas ta.

“Raha jagamine KIKOs ei ole aus ega läbipaistev; juhatus ei saa hindamiskomisjoni otsuseid ainuisikuliselt muuta,” ütles Kohtla vallavolikogu esimees Arno Rossman, et sellises olukorras ei näe vald mõtet seal jätkata.

Selsamal detsembrikuisel istungil otsustas vallavolikogu osaleda edaspidi hoopis mittetulundusühingus Virumaa Koostöökogu. Teise Leaderi grupiga liitumisest saab aga rääkida alles siis, kui KIKO on lahkuda soovijad oma liikmete seast ametlikult välja arvanud. Samal põhjusel pole Peipsi-Alutaguse koostöökojaga saanud veel liituda Vaivara vald.

“Lootsime, et oleme vahepeal nurgas vait ja vaatame – äkki olukord paraneb ja võtame oma lahkumisavalduse tagasi. Aga asi on ainult hullemaks läinud; Kohtla valla otsuse taga on needsamad põhjused, mis meidki häirisid,” ütles Veikko Luhalaid.

KIKO juhid ei kommenteeri

“Üks Leaderi rahastamisperiood on lõppenud ja igal omavalitsusel on praegu võimalus valida, millises tegevusgrupis ta edaspidi osaleb,” ei näe KIKO juhatuse liige Kalle Kekki sellistes lahkumisotsustes midagi tavatut. Kekki möönis, et meie maakonna teistest Leaderi tegevusgruppidest lahkujatest pole ta kuulnud. (Mäetaguse vald pidas mullu kevadel küll plaani Peipsi-Alutaguse koostöökoda Kirderanniku koostöökogu vastu vahetada, ent volikogusse see mõte ei jõudnudki.)

“Juhatuse liikmena ma nende omavalitsuste lahkumise põhjusi ei tea, nad ei ole neid välja öelnud,” ütles Kohtla-Nõmme vallavolikogu esimees Tarmo Kütt, et Kohtla-Nõmme ei näe mingit põhjust KIKOst välja astuda.

“Juhatus menetleb nii Vaivara kui Kohtla valla avaldust; kummagi volikogu otsuses pole mingeid põhjendusi välja toodud,” ei soovinud KIKO juhatuse esimees Margus Paalo pikemalt kommenteerida. Samuti ei soovinud ta öelda, miks pole juhatus revisjoniskomisjoni aktile seni vastanud.

“Euroliit on Leader-programmiga otsustanud teha väga kasulikku asja, et maal elu jälle käima läheks, eeldades, et kogukond ise on kõige õigem oma vajadusi teadma ja raha jagama. Aga selle juures on ära unustatud, kust me tuleme,” rääkis Narva-Jõesuu linnapeana kaks aastat KIKO juhatusse kuulunud maavanem Andres Noormägi, et tegemist on tegelikult kogu Eestit puudutava probleemiga. “Kui abstraktselt rääkida, siis alati ei tehta mõistlikke otsuseid, sugulased jaotavad raha omavahel… KIKOs on suur piirkond, kus kaks omavalitsust – Jõhvi ja Toila – on saanud selgelt üle poole rahast. Juhatus peaks hea seisma, et panustada rohkem nendesse piirkondadesse, kus projektitöö on nõrgem.”

Noormäe hinnangul ei ole Eestis veel sellist toimimiskultuuri, mis loomuldasa õigluse tagaks. “Ilmselt on asi KIKOs ületanud kriitilise piiri,” arvas ta.