President Ilvese mitte kunagi ühtegi turisti näinud Ärma „turismitalu” sai 170 000 eurot toetust

Kuigi Ärma talu ei ole päevagi turismitaluna tegutsenud, otsustas EAS, et 190 000 eurost turismi arendamise toetusest sobiks tagasi küsida ainult kümnendiku. Talu olevat olnud avatud presidendi külalistele, seega justkui tutvustanud Eestit kui turismisihtkohta.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avalikustas eile, et president Toomas Hendrik Ilvesele kuuluvale OÜ-le Ermamaa ehk Ärma talule antud toetusest küsitakse tagasi ainult 10% ehk 20 000 eurot. Lihtsustatult öeldes hakkasid Evelin ja Toomas Hendrik Ilves 2006. aastal Ärmat turismitaluks ehitama, said selleks EAS-ilt 190 000 eurot toetust ning presidendipaariks saades jäi turismiäri ajamine katki. Ilvesed said enne Kadriorgu asumist 17 kuuga talu valmis ehitada, kuid päris turiste pole tallu turvakaalutlustel kunagi lubatud. President hakkas hoopis ise talus üürnikuks ja maksis esmalt Evelin Ilvesele ja hiljem juba talle endale kuuluvale Ermamaale selle eest üüri.

Nüüd otsustas ametist vabanenud Ilves, et ei soovi ka tulevikus oma kodus turiste näha, ja tegi selleks eile 19 039-eurose ülekande EAS-ile. Sel moel sai Ilves endale Viljandimaal asuva toretseva talukoha, mille eest Eesti ja Euroopa maksumaksja tasus 170 000 eurot, ning endisel riigipeal ei kaasne sellega grammigi kohustusi.


Riigipeadest turistid

EAS-i eilne teade põhineb 2012. aastal tehtud otsusel, mis tekitab aga imestust. Nimelt väidab toonane juhatuse otsus Maria Alajõe allkirjaga, et president siiski täitis osaliselt toetuse saamise tingimusi, sest ta võõrustas seal oma külalisi. „Toetuse saaja on täitnud projekti eesmärgi osaliselt, s.o tutvustanud Eestit kui turismisihtkohta ning olnud avatud presidendi külalistele, kellele on pakutud projekti äriplaanis lubatud teenuseid,” seisab nelja aasta taguses dokumendis. Küsitav on aga asjaolu, et kui presidendi ametiajal oli peatatud isegi toetuse saamise tingimuste täitmine, siis miks arvestas EAS seda ikkagi tingimuste täitmiseks. Samuti väidab otsus, et enne presidendiks saamist õnnestus Ilvestel „17 kuud pärast toetuse otsuse tegemist saadud vara turismi eesmärgil kasutada”. Tõlkes tähendab see, et tegelikult ei saanud ka tol ajal ükski turist nautida plaanides ette nähtud „unikaalset Erma Parki, mis oleks välja kujundatud avalikuks kasutamiseks kultuuri- ja puhkeobjektina inimestele, kes väärtustavad intellektuaalseid harrastusi”, vaid sel ajal tegeleti talu ehitamise ja renoveerimisega.

Toetuse sihipärast kasutamist põhjendas Ilves 2011. aastal järgmiselt: „Aastatel 2007–2011 on kokku võõrustatud 1056 ametlikku külalist ning umbes 3000 mitteametlikku külalist. Seega leiab toetuse saaja, et on kaasa aidanud Eesti kui turismisihtkoha tutvustamisele.” Nii et kui Ilves võõrustas Ärmal Läti või Saksamaa riigipäid, Kanada väliskaubandusministrit või tuhandeid teisi poliitikuid, oli tegemist turismi edendamisega. Nii ettevõtlusminister Liisa Oviir, kelle haldusalasse EAS kuulub, kui ka EAS-i juht Hanno Tomberg raiuvad kui ühest suust, et tegu on ammuse otsusega ja kõiki toetuse saajaid koheldakse võrdselt. Ilmselt ei leia me otsides küll ühtegi sellist juhtumit, kus toetuse saajat on tabanud force majeure ja ta on saanud presidendiks, mistõttu ta võib pärast 190 000 euro saamist turistideks nimetada oma välismaiseid ametivendi või kasvõi talus võõrustatud olümpiavõitjaid. Nagu Eestis juba kombeks on saanud, saavad praegused juhid sellegi otsuse puhul oma käed vastutusest puhtaks pühkida, sest EAS-i juhtkonda ja nõukogu on vahetatud lugematuid kordi. Toonase otsuse nimeliselt allkirjastanud EAS-i juhatuse liiget ja praegust riigikogu kantselei ülemat Maria Alajõed ei õnnestunud Eesti Päevalehel eile õhtul telefonitsi tabada.

Esimest korda jõudis Ärma talu rahaasjade tõttu meediasse 2006. aastal, kui Delfi kirjutas, et EAS jagas toetust tuntud ettevõtjatele. Evelin Ilvese rajatud firma OÜ Ermamaa sai presidendi vanavanematele kuulunud Ärma talust turismitalu ja konverentsikeskuse rajamiseks 2,97 miljonit krooni ehk ligi 190 000 eurot toetust. Äriplaan nägi ette, et Evelin Ilvese firma rajab vanast talust unikaalse Erma Pargi, mis on mõeldud peamiselt haritud, kultuurihuvilisele ning keskmisest nõudlikumale ja rahakamale kliendile. Kogu projekti eelarve oli 6,6 miljonit krooni.

Täiesti ootamatult presidendiks

2007. aasta juunis kuulutati välja turismikompleksi hinnakiri: kahese toa hind üheks ööks oli toona olenevalt toa luksusastmest 103–415 eurot.

Ilveste endi sõnul sai neist presidendipaar ootamatult. Selgus, et presidendile kehtivate rangete turvanõuete tõttu ei saa Ärma talukompleks sisuliselt konverentsikeskuse ja külalismajana toimida. Evelin Ilves esitas EAS-ile taotluse äriplaani muutmiseks.

Probleemi lahendamiseks võttis Toomas Hendrik Ilves 2007. aasta juuli lõpus Ärma talu rendile ja sellest sai presidendi residents. Rendisumma jäeti saladuseks, kuid hiljem tuli välja, et näiteks 2010. aastal maksis president Ärmal elamise eest umbes 11 500 eurot aastas.

Niisugune otsus tekitas ajakirjanduses kriitikat. Mihkel Mutt nimetas seda skisofreeniliseks olukorraks ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk rääkis, et see on korruptsiooniohtlik juhtum, eriti kui rendisumma on suur.

2012. aasta kevadel kirjutasid ajalehed, et esialgu soovis EAS presidendiproua Evelin Ilvese firmat OÜ Ermamaa lepingu täitmata jätmise tõttu tagasi nõutava miljoni krooni tasumisest päästa maksumaksja raha kasutades, sellest variandist siiski loobuti.2011. aasta suvel ütles Korruptsioonivaba Eesti juht Asso Prii, et presidendipaari omavahelised Ärma taluga seotud kinnisvaratehingud on küll juriidiliselt korrektsed, kuid selguse huvides võiks president neid rohkem selgitada. „Loomulikult võiks ja peaks president antud juhul ise olukorda selgitama, et vältida väärarusaamu, mis võivad oluliselt kahjustada nii presidendi isiklikku kui ka institutsionaalset mainet,” arvas Prii.

2012. aasta algul saatis EAS majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile seisukohavõtuks kirja, milles tõdes, et OÜ Ermamaa pole täitnud toetuse saamisega kaasnenud kohustusi, mistõttu tuleb osa toetusrahast tagasi nõuda. Samal ajal nentis kirjale alla kirjutanud Maria Alajõe, et kohustuste osaline täitmata jätmine oli tingitud ettenägematust asjaolust ehk Ermamaa omaniku abikaasa presidendiks valimisest, mistõttu on põhjendatud katta tagasinõue riigisisestest vahenditest.

Pärast Ilveste lahutust möödunud aastal teatas presidendi kantselei, et Toomas Hendrik Ilves võtab üle kõik Ärma taluga seotud varad ja kohustused, sealhulgas OÜ Ermamaa ning sellele seatud hoonestusõiguse ja laenud.

TOMBERG: ILVES EI RIKKUNUD ÜHTEGI REEGLIT, OTSUST MUUTA EI OLNUD VAJA

EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg, kuidas sündis otsus, et Toomas Hendrik Ilves peab toetusest tagasi maksma ainult 10% ehk 20 000 eurot 190 000 eurost?

See määrati kindlaks juba 2012. aasta alguses ja rakendus just nüüd, sest see oli Ilvese presidendiks oleku ajaks peatatud. Ilves teatas esmaspäeval, et maksab määratud summa tagasi. EAS ei rääkinud sellest otsusest varem, sest meil puudus kindlus, kas president jätkab pärast ametiaja lõppu Ärma talule ja Ermamaale antud toetusega objekti sihtotstarbelist kasutamist või mitte.

On ju selge, et Ärma talu pole mitte kunagi sihipäraselt kasutatud, turiste ei ole seal kunagi käinud. See tähendab, et toetust on kasutatud 100% sihipäratult, ent tagasi tuleb maksta ainult 10%.

Need on teie sõnad. President on võtnud vastu arvukalt väliskülalisi, kelle arv küündib sadadesse. Peale selle on mitteametlikke külalisi. Toetuse saamise hetkest kasutati seda sihipäraselt ikkagi 17 kuud kuni 2007. aastani, kui president palus turvakaalutlustel selle sihtotstarbelise kasutamise edasilükkamist.

17 kuud kulus ju renoveerimiseks, mitte turismindusega tegelemiseks.

Ermamaa ei ole ju ainult talu, vaid ka park seal juures.

Kas teie hinnangul on kümnendiku tagasimaksmine ja see, et Ilves sai 170 000 euro suuruse toetusega endale talu ehitada, õige?

Küsimus on õiguspärases ootuses. Kui 2012. aastal teavitati presidenti tagasimaksest, siis pidime lähtuma tol ajal tehtud 10% otsusest. Nüüd me teame, et sellistel puhkudel, kui perioodi vahendeid ei õnnestunud kasutada sihipäraselt, on tagasinõutavad summad jäänud 5–25% vahele. Sellest lähtus ka toonane juhatus.

Juriidiliselt on kõik korrektne. Minul tekib aga küsimus, kuidas saab EAS tulevikus pärast selliseid otsuseid sirge seljaga ettevõtjate poole vaadata?

Iga otsus on ainulaadne ja me ei saa seda millegi muuga võrrelda. Tegemist oli turismitootega, mis oli mõeldud külalismaja väljaehitamiseks, ja praegu EAS-il selliseid toetusi polegi.

Aga Ärma talu ei ole kunagi olnud turismimaja, seda ei ole selleks planeeritud ja see ei saa ka kunagi selleks.

Need on teie väited. Me avalikustame täna ka tollase otsuse ja sealt tulevad kõik need argumendid esile.

Ühesõnaga loll on see, kes ei oska endale toetusi välja rääkida.

(Vaikib.) Me oleme toiminud täpselt selle otsuse järgi, mis juhatus tol ajal tegi.

TALVIK: TOETUSTEGA POLIITILISES PANTVANGISTUSES

Artur Talvik

See on mage lugu! Minu arvamus on see, et Ärma ja sellega seotud toetused olid Ilvesele, kuidas öeldagi, nuga kõril. See oli vahend, millega teda sai poliitiliselt mõjutada, ja mulle tundub, et kui alguses oli ta jõuline president, siis Ärma toetustega võeti tal hoog ja jõud maha. Ta muutus poliitiliseks pantvangiks. Minu arvates oli see tema mainele ka presidendiks olemise ajal halb. See juhtum on kõigile õpetus, kuidas ei tohiks asju ajada, kui oled nii olulisel ametikohal. Ta oleks pidanud hakkama toetust kohe tagasi maksma. Kümne presidendiks oldud aastaga oleks ta suutnud suurema osa sellest tagasi maksta. Usun, et see oleks olnud ka talle endale kõige parem meetod. Ja sel juhul, kui oleks kokku lepitud, et EAS-is pigistatakse väikese summa ees silm kinni – näiteks 19 000 euro ees –, siis oleks see olnud väärikam, kui et 90% toetuse ees pigistatakse silm kinni. Teistpidi olnuks palju väärikam.