„Kurb on see, et pole kindlustunnet eluaseme näol, sest iga hetk võib omanik üüri tõsta, korteri maha müüa vms,” seisab avalduses, mille tegi Põhja-Tallinna linnamajanduse osakonna peaspetsialist Kaili Muru suve hakul oma ülemusele Karin Tammemäele. Avaldusega soovis ta kandideerida Tööstuse tänav 93 majas saadaval olnud kahetoalisele korterile. „Reeglina peab korterit üürides tasuma maakleritasu, tagatisraha ja ettemaksu. Kokku ühe kuupalga suurune summa, mida mul ei oleks võimalik tasuda. Üürimine kohalikult omavalitsuselt parandaks ka minu materiaalset olukorda, mis omakorda aitaks parandada elukvaliteeti,” täiendab Muru avalduses.
Asi hakkas liikuma kohe avalduse laekumise päeval ja Tammemägi lasi eluasemekomisjoni erakorraliselt kokku kutsuda juba järgmiseks nädalaks. Avaldus saabus reedel ja eluasemekomisjon pidi linnavalitsuses kohtuma juba järgmisel tööpäeval, esmaspäeval. Olgugi et Tallinna linnavalitsuse määruse järgi tuleb komisjoni liikmetele teatada koosoleku toimumise aeg ja koht üldjuhul viis tööpäeva ette.
Erandkorras, sest oli kiire
Kes peaksid eraldatavatele korteritele kandideerima, arutatakse linnaosa kaheksaliikmelises eluasemekomisjonis, mille juht on keskerakondlasest linnaosavanem Karin Tammemägi. „Kuna kodaniku eluasemeküsimus vajas kiiresti lahendamist ja linnavalitsus oli minemas kollektiivpuhkusele, kutsuti komisjon kokku erandkorras,” põhjendas Tammemägi. Tema sõnul kestab üürileandmise menetlus tavaliselt kaks kuni kuus nädalat.
Asja väidetavast pakilisusest olenemata võib olla kindel, et kõik komisjoni liikmed ei saa kohale tulla, kui teatakse nii vähe aega ette. Peale Tammemäe kuuluvad komisjoni veel linna- ja linnaosavalitsuse ning linna volikogu ametnikud. Väljastpoolt linnavõimu on esindatud Pelgulinna majaomanike selts ja kahe keskerakondlase juhitud Eesti üürnike liit.
Põhja-Tallinna eluasemekomisjoni endine aseesimees Jelena Rootamm-Valter ütles, et palus end kõnealusest komisjonist juba varakevadel tagasi kutsuda, sest ei saanud seal toimuvast aru. „Käis mingi kokkumäng, mille tagamaad ma ei osanud tabada. Kuna asi tundus väga kahtlane, palusin halduskogul end tagasi kutsuda, et oma käed hämaratest tehingutest kõrvale hoida,” kommenteeris ta.
Üüriturul jääb palgast väheks
Igal juhul tuli eluasemekomisjon kiirkorras kokku ja arutas teiste küsimuste seas ka ainult paar päeva varem, 29. mail esitatud avaldust, milles linnaosa ametnik Muru kirjeldab, et tal on mure oma sissetuleku ja nii enda kui ka oma lapse elukvaliteedi pärast. Muru väidab avalduses, et saab Eesti keskmist palka (statistikaameti andmeil oli Eesti keskmine palk kolmandas kvartalis 1045 eurot – toim) ja kardab, et üüritava korteri omanik võib iga hetk üüri tõsta või korteri müüki panna. Muru üüris samal tänaval 240 euro eest 31-ruutmeetrist korterit. Kinnisvaraportaale sirvides selgus, et kesklinnast väljas asuvate keskmises seisus kahetoaliste korterite üür algab 200 eurost. Maaklerite sõnul võib 300 euro eest kuus saada juba väga heas seisukorras eluaseme. Linnavalitsuse ametnik Muru märgib aga korteritaotluses, et tema sissetulek on Tallinnas kahetoalise korteri üürimiseks liiga väike. Samal ajal jagas ta sotsiaalmeedias Itaalia reisi pilte. Kui EPL eelmisel nädalal asja vastu huvi tundis, siis pildid kustutati.
Peale eluasemekulude loetleb Muru oma avalduses veel kohustuslikke kulusid nagu internet, televisioon ja nii Muru kui ka tema kaheksa-aastase lapse mobiiltelefoni arved, mis on 30–40 eurot kuus. Muru laps käib inglise keele kursustel ja kergejõustikutrennis, mille eest tuleb igas kuus tasuda 65 eurot. Väikelaenu ja krediitkaardi tagasimaksed olevat 128 eurot kuus. Muru lisab kohustuslike kulude alla ka isikliku sõiduauto ülalpidamiskulud.
Linnaosa eluasemekomisjon otsustaski anda Murule kahetoalise munitsipaalkorteri, mis asub Kalamaja veerel Tööstuse tänaval. Juba 2. juunil ehk päev pärast komisjoni koosolekut kirjutas Muru alla nõusolekule korter selle praeguses seisukorras üürile võtta ja seal omal kulul remonti teha.
Tööstuse tänava korteri täpset üüri Eesti Päevalehele ei avaldatud, aga tavaliselt tuleb sellisel kombel eraldatud korteri eest tasuda paar eurot ruutmeetri kohta. Ligi 45-ruutmeetrise korteri üür on seega umbes 90 eurot. Murul tuleb endal kanda ka kõik korteriga seotud lisakulud.
Karin Tammemägi leppis Eesti Päevalehega eelmiseks nädalaks kokku kohtumise, kus pidi osalema ka Kaili Muru. Ent Tammemägi tühistas kohtumise sellele eelnenud õhtul ja edastas oma vastused meilitsi. Muu hulgas teatas ta, et Kaili Muru on delikaatsetele isikuandmetele viidates pöördunud politsei ja andmekaitseinspektsiooni poole. „Palume ka väljaandel vastava isikuga seotud teemasid vältida, et mitte sattuda uurimisaluste nimekirja,” seisis Tammemäe kirjas.
Tuhat inimest ootab eluruume
Tammemäe sõnul pole linnaametnikele korterite andmises midagi erakordset ja nii on tehtud varemgi. Viimase kuue aasta jooksul olevat olnud koguni kaks avaldust. „Ka linna süsteemi kuuluvad inimesed võivad esitada avaldusi munitsipaalkorteri üürimiseks, kui nad vastavad tingimustele. Seda juhtub küll harva, aga ei ametikoht ega ka ametinimetus ei kindlusta kellelegi probleemivaba elu,” kirjutas Tammemägi ja lisas, et tal polnud mingit alust end Muru küsimuse arutamiseks komisjonist taandada. „Korterikomisjon teeb üksnes ettepaneku, linnavalitsus kinnitab selle. Kui juhtum tekitab meie arvates küsimusi, siis kooskõlastame oma otsuse ka sisekontrolli ja vastava ala abilinnapeaga,” märkis ta.
Põhja-Tallinna halduskogu sotsiaaldemokraadist liige Jaak Juske ütles, et ta oli paari aasta eest sama eluasemekomisjoni liige. „Järjekord on väga pikk, osa inimesi on olnud aastaid järjekorras, sest linnal on vabu pindu vähe. Kui proua Murule korteri eraldamine käis tõesti nõnda kiirkorras, on see lubamatu praktika linnaosavanema poolt,” nentis Juske.
Säärased eluasemekomisjoni seigad ei tule tavaliselt päevavalgele, sest tegevused ja dokumendid on delikaatsete isikuandmete tõttu kuulutatud 2090. aastani salastatuks.
Ainuüksi Põhja-Tallinnas on sotsiaalsetel põhjustel munitsipaalruumi taotlejate üldjärjekorras 604 inimest. Peale nende on 171 sotsiaaleluruumide taotlejat ja 304 noort peret. See teeb kokku vähemalt tuhat inimest, kelle seas on ka erivajadustega ja vähekindlustatud isikuid, kellest paljud teenivad miinimumpalka või saavad invaliidsuspensioni. Näiteks kahe lapse ema Jelizaveta ootab juba aastaid järjekorras ja jagab kitsukest eluaset peale laste ka oma emaga. „Olen üksinda kahe lapsega, töötan ja ma ei saa korterit, kuigi olen järjekorras,” kommenteeris ta.
Neile inimestele pakub linnavõim munitsipaalelupinda. Põhja-Tallinnal on pakkuda kaht tüüpi munitsipaalkortereid. Ühed asuvad munitsipaalmajades, mis kuuluvad linnavalitsusele ja milles on kõik korterid munitsipaalkorterid. Teised on nn üksikkorterid ehk üksikud linnaosa eri kortermajades asuvad munitsipaalkorterid.
