Mõjuvõimuga kauplemisest sai tähenduseta sõnapaar

15.05.2012

Riigiprokuratuuri otsus lõpetada Ester Tuiksoo ja Priit Toobali kriminaalasi mõjuvõimuga kauplemise episoodis viitab vajadusele määratleda ametiisiku mõjutamise seaduslikud piirid.

Oma otsust põhjendades viitab riigiprokuratuur Mati Eliste kaasusele. Kuigi nii maa- kui ka ringkonnakohus olid Eliste mõjuvõimuga kauplemises süüdi mõistnud, asus riigikohus seisukohale, et et ametiisiku mõjutamist ei saa käsitleda ebaseaduslikuna lähtudes korruptsioonivastasese seaduse ametiisiku poolt tasu võtmist keelustavatest normidest, vaid eraldi tuleb tuvastada, et ametiisiku mõjutamine on olnud ebaseaduslik. Ent norme, mis teeksid vahet ametnike seaduslikul (lubatav lobitöö) ja ebaseaduslikul mõjutamisel, Eestis ei ole.

 

Täiesti jahmatav olukord, kas pole? Prokuratuuri järeldus: mõjuvõimuga kauplemise koosseisu ei ole pärast Eliste õigeksmõistmist riigikohtus enam võimalik rakendada. Mille tulemusena on mõjuvõimuga kauplemisest äkitselt saanud sõnapaar, mis juriidilises mõttes mitte midagi ei tähenda. Kuna seadused ametiisiku seaduslikul ja ebaseaduslikul mõjutamisel vahet ei tee, on järelikult ametnike igasugune mõjutamine lubatud, sest mis pole keelatud, see on lubatud – nii, või kuidas?

 

„Lootes ainult õigussüsteemile, takerduksime jokk-mentaliteeti,“ kirjutas riigi peaprokurör Norman Aas tänases Äripäevas. „Õigus ei hakka kunagi korrigeerima kõiki inimkäitumise aspekte.“ Hea küll, aga õigussüsteem ei peaks siiski omalt poolt jokki juurde tootma. Kui kohtupraktika tõendab kehtiva seaduse puudulikkust, siis tuleb seadust muuta, mitte käsi laiutada, et selline ta on – kehv küll, aga paremat ei ole. Ametnike mõjutamine ei ole mingi suvaline „inimkäitumise aspekt“, mille võib rahumeeli kahe silma vahele jätta, ja kui see on ilmnenud, siis lihtsalt silma kinni pigistada.

 

Küsimus ei ole mitte avaliku õiglustunde ja kohtupraktika vastuolus, mida täielikult likvideerida ei ole ilmselt kunagi võimalik. Kohut ei pea mõistma mitte avaliku arvamuse põhjal, vaid ikka seaduse järgi, selge see. Küsimus ei ole ka kirjutaja soovis Toobal ja Tuiksoo tingimata süüdi mõista, või naiivses kujutelmas, et õigussüsteem peaks olema ainuke õiguse allikas siin maa peal. Küll aga leian ma, et kui äkki ilmneb, et ametniku seaduslikul ja ebaseaduslikul mõjutamisel mingit vahet ei olegi, siis tuleb kähku midagi ette võtta. Parem hilja kui mitte kunagi.

 

Allikas: ÄP Online