Täna luges justiitsminister Kristen Michal kiituste saatel ette avaliku teenistuse seaduse eelnõud, mille järgi pole ministri nõunik enam avalik teenistuja ega pea palganumbrit esitama.
Seni on ministeeriumid mõningate eranditega ministri nõunike palku avalikustanud. Teisipäevane Äripäev tõi ära erakondliku kuuluvusega nõunike palgaedetabeli, kus olid kirjas ka ministrite poliitnõustajad.
Uue seaduse järgi pole poliitilised nõunikud enam ametnikud, sest eelnõu väidab, et nende tööülesanded ei erine erasektori omast. "Sellised näited on raamatupidajad, personalitöötajad, asjaajajad, hankespetsialistid, haldustöötajad, infotehnoloogid ja muud abistavat tööd tegevad isikud, olgu kas või näiteks ministri poliitilised nõunikud," kandis Michal riigikogu saalis ette. Eeltoodud ametite esindajad hakkaksid tulevikus töölepingu alusel leiba teenima.
Poliitnõunike palga avalikustamise kohustuse kadumist kinnitas ka põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde: „Jah, need ametnikud, kes avaliku teenistuse jõustumisel viiakse üle töötaja staatusesse, kaotavad eelised, mis on ametnikel. Nende suhtes pole nõuet, et nende palk oleks avalik.“
"See ei ole õigustatud!"
Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii sõnul ei ole õigustatud, et poliitnõunikele ei kehti enam avaliku teenistuja reeglid palga avalikustamisel. Eriti kui võtta arvesse, et nõunikud suunavad ministri otsuseid ja teostavad avalikku võimu. „Sedavõrd olulist positsiooni täitva isiku palk peaks seetõttu samuti avalik olema,“ arvab Prii.
„Seal peab avalikkuse kontroll olema, eriti selles osas, mis puudutab poliitilisi nõunikke,“ sõnas Prii. Täpsemini peaksid olema sätestatud ka poliitiliste nõunike ametiülesannete kirjeldused, et oleks võimalik hinnata nende tööülesandeid ja selle eest makstavat tasu, piiramaks avalike vahendite kulutamist erakondlikes huvides, lisas Prii.
Kahtlus, et erakond kasutab riigiraha oma kasuks, tekkis mullu, kui majandusraskustes IRL suunas vahetult enne riigikogu valimisi kaheksa parteitöötajat ministeeriumitesse poliitnõunikeks.
Luuakse nooremnõuniku ametikoht
Uue eelnõu järgi ei nõuta ka kõigilt nõunikelt kõrgharidust, sest luuakse täitsa uus ametinimetus „nooremnõunik“. Seni on ülikooli diplomit nõutud nii nõunikult kui vanemnõunikult.
„Nooremnõuniku ametikoha loomine on vajalik, kuna praktikas on teatud toimingute sooritamise volitus vaja anda ka spetsialistidele, kes viidatud nõuetele ei vasta,“ seisab eelnõu seletuskirjas.
Justiitsminister Michal oli juba täna hommikul väga lootusrikas ja arvas, et sel korral võetakse seadus vastu. Ta rääkis Kuku raadio hommikul Kuku saates „Ärataja“, et suur eeltöö on tehtud ja üksmeel on leitud, eeskätt koalitsioonipartnerite vahel. Riigikogus esimesel lugemisel tunnustasid justiitsministri tehtud tööd ka vastasrinde esindajad.
