Linnahall tahab hoone kohta trükkida 500-leheküljelise raamatu, kirjastuste pakkumused ületavad 150 000 eurot.
Pea kümme päeva tagasi teatas Tallinna linnavalitsus, et linnahalli nõukogu esimehe kohalt vallandati Meelis Pai, kes oli teinud lepingu, millega võttis iseennast tööle linnahalli kunstiliseks juhiks.
„Mis soe koht?” imestas Pai seepeale Eesti Ekspressile antud lühiintervjuus, kui temalt küsiti iseenda töölevõtmise kohta. Eesti Päevalehe käsutuses on nüüd Pai tööleping, kust igaüks võib ise järeldada, kas koht, mille Pai endale luua tahtis, oli soe või mitte.
Kõige olulisem, mis ametikoha temperatuuri otsustab, on loomulikult palk ja seda kavatses Pai endale täiskohaga töö eest maksta 3500 eurot kuus. Võrdluseks võib meenutada, et kui Pai kaks aastat tagasi samuti paljudele üllatusena Salme kultuurikeskuse kunstilise juhi kohal maandus, oli tema palk seal 1200 euro kandis. Selles ametis on Pai siiani.
Iseendaga tehtud lepingus määras Pai endale veel omajagu hüvesid. Näiteks on seal sõnaselgelt kirjas, et Pai palk tõuseb igal aastal 5%, peale selle võib talle majandusaasta heade tulemuste põhjal boonust maksta. Paile oli ette nähtud tööauto ja linnahall pidi kinni maksma tema mobiiltelefonikulud kuni 300 euro eest kuus.
Iga-aastast puhkust on Paile lepingus määratud 35 kalendripäeva. Kui mingil põhjusel tekkinuks olukord, kus tööleping tuleb poolte kokkuleppel lõpetada, pidanuks linnahall Paile hüvitiseks maksma poole aasta palga.
Ei saanud ülemusega vaielda
Meelis Pai kunstilise juhi ametikoha lepingule on allkirja andnud ka linnahalli juhatuse liige Tõnu Prööm. Ta kinnitas Eesti Päevalehele, et sellised hüved, nagu on Pai lepingus kirjas, ei ole sugugi tavalised. „Ei ole tavapärased. Aga ta oli ju minu ülemus ja ütles, et on Aasaga (linnapea kohusetäitja Taavi Aas – U. J.) kõik kokku leppinud,” sõnas Prööm. „Kuidas ma viskan ülemuse uksest välja? Ta oli ju nõukogu esimees.”
Taavi Aas ütles, et osa hüvesid, mille Pai endale määras, on Tallinna linna süsteemis ainulaadsed ja erakordsed. „Näiteks kuuekuuline lahkumishüvitis või sellises ulatuses telefonikompensatsioon, samuti garanteeritud palgatõus,” loetles ta. „3500-eurone palk on suurettevõtte tippjuhtkonna palgatase.”
Väite kohta, et Pai oli kõik lepingus oleva Aasaga kokku leppinud, ütles Aas ise, et nõukogu liikme töölekinnitamiseks oleks vaja olnud üldkoosoleku otsust. „Linnapea kohusetäitja poolehoiust poleks siin piisanud. Ja ma sain nendest tingimustest teada alles mõni aeg hiljem kolmandate isikute kaudu,” kinnitas Aas.
Peale hüvede on Pai töölepingus mõistagi kirjas ka tema tööülesanded. „Töö sisuks linnahalli üldine kunstiline juhtimine, põhiliste strateegiliste arengusuundade ja arengukava väljatöötamine vähemalt viieks aastaks ning linnahalli tegevuskava koostamine eelarveaastaks ja täideviimise koordineerimine jm töö iseloomust tulenevad kohustused,” seisab lepingus.
Palk tuleneb äriplaanist
Meelis Pai sõnas, et tema palk tuleneb äriplaanist. „See on kõige madalam nendest juhtidest, kes tulevikus äriplaani järgi on linnahalli planeeritud,” selgitas ta. „Kõige kõrgemal on rahvusvahelised juhid, sest Eestis tegelikult puudub konverentsikeskuse juhi pädevus. Neile on pandud 7000 eurot või midagi sellist, siis allapoole 4000 ja 3500, 2500 eurot. Ega see pole lambist võetud.”
„See on 100-miljoniline objekt, rahvusvaheline keskus. Kas tahate öelda, et sinna leiaks 1000 euroga spetsialiste ja eksperte juhtima?” küsis Pai, kelle arvates on see leping üks suur arusaamatus ja tegelik probleem on mujal.
„Kogu konflikt on alguse saanud sellest, et sõlmiti kolmepoolne leping, millega anti ainuõigus linnahalli projekteerimiseks Allianss Arhitektidele. Mina nõukogu esimehena seisin selle eest, et sellist lepingut ei saa olla, vaid tuleb teha avalik hange,” ütles ta.
Pai lisas, et on tegelikult teinud üle aasta tasuta tööd, et linnahall oleks üldse konverentsikeskuse potentsiaalsete asupaikade nimekirjas. „Olen teinud eri ettekandeid, visiooniplaane. See sisend, mis anti lähteülesandesse, on ju ka minu poolt. Ma pole selle eest sentigi raha saanud,” tõdes ta.
Eelmise nädala lõpus tunnistas linnahalli juhatus Paiga sõlmitud lepingu õigustühiseks. Pail on õigus see otsus vaidlustada.
Pai Salme kultuurikeskuse kunstilise juhina töötamise kohta ütles Taavi Aas, et see on Põhja-Tallinna linnaosa hallata. „Arvestades linnahallis juhtunut, on usalduse küsimus Pai puhul kindlasti päevakorras ja linnaosavanemal tasuks pöörata lisatähelepanu ka sellele, mis toimub Salme kultuurikeskuses,” sõnas Aas.
Raamat linnahalli kohta peaks valmima 2019. aasta kevadel
Linnahall on Eesti Päevalehele teadaolevalt juba võtnud kirjastustelt pakkumused, et anda välja 10 000-lise tiraažiga raamat linnahallist. 500-leheküljeline raamat, millest pool on pildimaterjal ja ülejäänu tekst, antaks välja nii eesti, vene kui ka inglise keeles.
Tõnu Pröömi sõnul on see projekt nüüd kahtluse all. „Summa on väga suur ja see oli rohkem nagu Meelis Pai projekt,” põhjendas ta ja lisas, et pakkumuse on teinud kolm kirjastust. Eesti Päevalehele teadaolevalt on kaks neist hinnanud, et raamat läheb ühe pakkuja puhul maksma ligi 160 000 ja teise puhul veidi üle 170 000 euro.
Prööm kinnitas, et eellepingut kellegagi sõlmitud ei ole. Kui linn arvab, et projektiga peaks edasi minema, siis tuleb tema hinnangul võtta mujalt veel pakkumusi.