Raimond Kaljulaid: Rosimannuse osaluse avalikuks tulek võib linnaosa eemale peletada. Möödunud aasta märtsis Põhja-Tallinna linnaosavanemaks saanud Raimond Kaljulaid ei alustanud esimest tööpäeva linnaosavalitsuse nn peamajas Niine tänaval, vaid Kotzebue tänaval, kus on linnaosa sotsiaalhoolekande osakond. Põhjus oli lihtne: just sotsiaalhoolekande osakonna töötajad on eesliinil ja teevad kõige raskemat tööd. Kultuurikatlas asunud moodsast kontorist tulnud Kaljulaidile mõjusid sotsiaalhoolekande osakonna töötajate tööruumid tema sõnutsi mõnevõrra rabavalt: kuidas saab 21. sajandil üldse olla nii kehvi töötingimusi? „Ühelt poolt ruumide kehv olukord, puudulik ventilatsioon, teisalt ebavõrdsus. Minu viimases töökohas ei olnud juhatuse esimehe ja rea-koodikirjutaja töötingimustes mingit erinevust. Linnaosavalitsuse ruumiprogramm on aga endiselt kunagise Kalinini rajooni täitevkomitee vaimus. Töötingimused peavad olema võrdsed nii linnaosa juhtkonnale kui ka näiteks lastekaitse talitusele ning see, et kõige raskemat tööd tegevad inimesed, aga ka kõige keerulisemad kliendid on pagendatud eraldi majja, ei ole kindlasti aus ega eetiline,” ütles Kaljulaid. Pärast seda 14. märtsi külastust tekkis Kaljulaidi tööplaani punkt: linnaosavalitsuse tööruumid on vaja korda teha või uued üürida. Väga head tingimused Samal kevadel tutvus Kaljulaid Arsenali keskusega ja ametnikud võtsid võrdlevad pakkumused veel neljast-viiest kohast. „Kusagil mujal ei pakutud nii häid tingimusi sellise hinnaga. Maksumaksja seisukohalt oleks ruumide üürimine Arsenali keskuses igati mõistlik, pealegi asub maja rohkem linnaosa keskel ning on kõigile ligipääsetav,” tõdes Kaljulaid. Kuna leping on sõlmimata, ei soovi Kaljulaid hinnapakkumust veel avaldada, sest kui lepingut ei sõlmita, oleks enneaegne hinnapakkumuse avaldamine teise poole ärihuvide kahjustamine. Kui tehing toimub, avaldatakse kõik tingimused. Just siin tekibki dilemma: kas leping Arsenaliga ikka sõlmitakse või jääb katki. „Eelmisel nädalal sain teada, et keskuse üks omanik on Reformierakonna üks hiljutine võtmekuju Rain Rosimannus,” ütles Kaljulaid. Ta lisas, et iseenesest poleks sellest tema jaoks probleemi, sest tema ülesanne on teha maksumaksja seisukohalt parim lahendus ja omanike ring on teisejärguline, kuid küsimusi tekitab viis, kuidas Rosimannus keskuse omandas. Äripäev kirjutas möödunud nädalal, et Reformierakonna liikmel Rain Rosimannusel olid keskuses aastaid varjatud ärihuvid, mis alles hiljuti optsiooni realiseerimisega avalikuks tulid. Rosimannus põhjendas investeeringu vormistamist (väikeosalus 4,65%) optsiooni näol sellega, et Tallinna linnavalitsus lähtuks keskuse projekti hinnates ja lube andes projekti sisulisest headusest, mitte Rosimannuse erakondlikust taustast. „Mis nagu kõigile teada, oli aktiivse poliitikaga tegelemise ajal Keskerakonna suhtes valdavalt kriitiline. See oli tollal puhtalt äriline otsus, et mitte võtta kogu projektile ja enamusinvestoritele, kes panid peamise osa algkapitalist ja kellele kuulub sellest üle 95%, heausklikult asjatut arendusriski. Küllap teame kõik lugusid, kuidas mõni asi on varasemal ajal liikunud Tallinnas kiiremini kui mõni teine,” põhjendas Rosimannus osaluse varjamist Eesti Päevalehele. Absurdsed põhjendused Kaljulaid pidas Rosimannuse põhjendusi absurdseteks. „Me teame ju neid inimesi, kes on Reformierakonnaga seotud olnud, neid avalikult rahastanud, ning kuulnud ka kõikvõimalikke jutte mitteametlikust seotusest. Nende tegevusele ei ole tehtud Tallinnas takistusi,” väitis Kaljulaid. Teisalt võiks Kaljulaidi sõnul tehingu ära teha. „Ülejäänud investorite huve ei saa kahjustada seetõttu, et Rosimannuse osalusega ei pruugi kõik korras olla. Ja kas seetõttu on õigustatud minna kallimale pinnale, mis tähendab maksumaksjale suuremat kulu?” tõstatas Kaljulaid küsimuse. Suurem eetiline dilemma on Kaljulaidi jaoks hoopis see, et Taavi Rõivas oli 2012. aasta juulis, kui RKAS müüs Tallinnas Tööstuse ja Erika tänaval asunud üheksa kinnistut 1,5 miljoni euro eest ainsale pakkujale Arsenal Central OÜ-le, RKAS-i nõukogu esimees. „Saab rääkida käitumismustrist. Kuid nagu Tallinna Sadama või paljude teiste juhtumite puhulgi, pole uurimisorganid soovinud koguda mingeid tõendeid pikka aega valitsenud Reformierakonna niiditõmbajate kohta. Samal ajal jälgiti opositsioonilise Keskerakonna esimehe iga sammu aastate kaupa. Savisaar kõrvaldati linnapea ametist juba tükk aega tagasi, seetõttu arvavad paljud, et Rosimannus ootas osaluse avalikustamisega pigem, kuni Rõivas ei olnud enam peaminister ja Reformierakonna esimees,” tõdes Kaljulaid. Rosimannus kinnitas, et tema pole kinnistu omandamise protsessiga kunagi tegelenud, teda kutsuti ühena paljudest osalema üksnes projekti rahastamises. Rosimannus ei tegele enda sõnul ka kinnistu igapäevase arendustegevusega, sellega tegeleb projekti eestvedajana Aadu Oja, kes on investoreid informeerinud, et peab eelmisest sügisest läbirääkimisi tulevaste äripindade potentsiaalsete rentnike leidmiseks, sealhulgas ka Põhja-Tallinna linnaosavalitsusega. Kas Kaljulaid läbirääkimisi jätkab või mitte, selgub pärast tema kohtumist praegu puhkusel viibiva Aadu Ojaga. Lõpliku otsuse langetab Kaljulaid lepingutingimusi nähes, samuti peavad lepingu kooskõlastama linnavalitsuse finants- ja õigusteenistus. Uudist Rosimannuse osaluse kohta ei pidanud Kaljulaid siiski ajalehest lugema, Rosimannus andis talle sellest artikli ilmumise eelsel päeval ise teada. „See oli temast mõistlik ja ma tunnustan seda,” tõdes Kaljulaid. „Teades, et Põhja-Tallinnaga läbirääkimised käivad, ja ennustades, et meediakajastus minu osaluse vormistamisega seoses tuleb kindlasti hüsteeriline, politiseeriv ja 4,65%-list osalust silmas pidades ebaproportsionaalne, pidasin viisakaks ja enamusinvestorite huve silmas pidavaks informeerida oma osalusest esimesena Põhja-Tallinna linnaosavanemat Raimond Kaljulaidi,” põhjendas Rosimannus. Rosimannus avaldas lootust, et Keskerakonna muutumine on nüüdseks muutnud ka Tallinna linnavõimu olukorda ja projekti käsitletakse ka pärast tema optsiooni realiseerimist üksnes lähtudes selle headusest ja majanduslikust loogikast, mitte tema kui ühe väikeosaniku ja endise poliitiku isikust. „Eks praegu toimuv ole selles osas ka väike test ja vastus küsimusele: kas mul oli optsiooni kasutamiseks omal ajal tegelikult põhjust,” avaldas Rosimannus linnaosavalitsusele kaudselt survet. "Neile, kes seda ei tea, siis optsioon on täiesti seaduslik ja korrektne viis omandiõiguste fikseerimiseks," selgitas Rosimannus. Riigikogu korruptsioonivastase võitluse erikomisjon hakkab uurima, kas Arsenali keskuse kinnistu müük võis olla seotud korruptsiooniga. Selle jaoks kutsutakse ütlusi andma ka Taavi Rõivas.