Varem ei ole Eestis tulnud info edastaja anonüümsuse huvides allikakaitse seadust kasutada.
Teisipäeval kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi eelistas munitsipaalkorterit jagades kahtlastel asjaoludel oma alluvat – linnamajanduse osakonna peaspetsialisti Kaili Muru. Veel enne loo avaldamist teatas Tammemägi toimetusele saadetud kirjas, et Muru on pöördunud politsei ja andmekaitse inspektsiooni poole ning on alustatud menetlust paragrahvi alusel, mis puudutab isikuandmete edastamist ja avaldamist. Muu hulgas selleks, et paljastada korruptsioonikahtlusest rääkiva loo infoallikas.
Kolmapäeva õhtul võttis Põhja prefektuuri uurija selle ja ka käesoleva loo autoriga ühendust ja palus tunnistajana ütlusi andma tulla. Eesti Päevalehte nõustava vandeadvokaadi Karmen Turki sõnul on olukord eriline: seda, et ajakirjanikult menetluses infot andud allika kohta uuritakse, ei ole Eestis varem ette tulnud.
Uus seadus
2010. aasta lõpus hakkas kehtima toona palju kära tekitanud allikakaitse seadus, mille eesmärk on tagada tunnistajana ütluste andmisest keeldumise õigus neile, kes töötlevad infot ajakirjanduslikul eesmärgil.
On õigus loo avaldamiseni viinud info allikat kaitsta ja ütlustest keelduda.
Seadus näeb ette, et kohtunikul on õigus nõuda ajakirjanikult allikate kohta ütlusi, kui kriminaaluurimine puudutab kuritegu, mille eest on ette nähtud vähemalt kaheksa-aastane vangistus, ütluste andmiseks on ülekaalukas avalik huvi ja muude menetlustoimingutega kas ei ole võimalik tõendeid koguda või on see oluliselt raskendatud. Sellele seadusele on tuginetud ka nüüd.
Sellepärast on Eesti Päevalehel igati õigus loo avaldamiseni viinud info allika anonüümsust kaitsta ja ütlusi andmast keelduda.
Eesti Päevaleht kirjutas teisipäeval, et Karin Tammemägi eelistas munitsipaalkorterit jagades oma alluvat Muru. Tammemägi soovitas toimetusel enne loo ilmumist seda teemat üldse vältida. „Palume väljaandel vastava isikuga seotud teemasid vältida, et mitte sattuda uurimisaluste nimekirja,” seisis tema saadetud kirjas. Ka üleeile peetud pressikonverentsil rõhus Tammemägi just delikaatsete isikuandmete lekkimisele, kuid ei nimetanud siiski konkreetseid põhjuseid, miks korter anti just tema alluvale.
Mida tuleb allika avalikustamise puhul kaaluda?
Euroopa inimõiguste kohtu praktika järgi on avalikustamine põhjendatud siis, kui selle vajadus on põhjendatud ja tõendatud, asjaolud on piisavalt tõsised ja pole mõistlikke alternatiive.
Milliseid allikat puudutavaid andmeid tuleb kaitsta?
isiku- ja kontaktandmeid, tema tööandjat puudutavaid andmeid, allika häält ja teda kujutavaid pilte. Info saamise faktilisi asjaolusid, nt allikaga kohtumise aega. Allika ajakirjanikule antud muud infot, mida loos ei kasutatud, aga mis võib osutada tema identiteedile.
