Kaitsepolitsei endine korrumpeerunud uurija Indrek Põder sai kriminaalkorras teist korda karistada – sedakorda riigisaladuse avaldamise eest.
Tartu maakohus mõistis vanglas karistust kandva Põdra 21. aprillil kriminaalkorras süüdi riigisaladuse avalikustamises ja mõistis talle kokkuleppemenetluses kolme kuu pikkuse reaalse vangistuse, mis lisandub tema praegusele karistusele.
2012. aasta kevadel altkäemaksu võtmise eest neljaks aastaks vangi mõistetud Põdra suhtes alustas riigiprokuratuur uut kriminaalmenetlust 2013. aasta veebruaris, kui ilmnes, et mees on kinnipidamisasutuses avaldanud talle kapos töötades teatavaks saanud riigisaladust.
Mida need riigisaladusega kaitstud andmed sisaldavad ja kas see puudutab uurimisorganite salajaste kaastöötajate avaldamist, keelduvad kommenteerimast nii süüdistust esindanud juhtiv riigiprokurör Heili Sepp kui ka Põdra kaitsja, vandeadvokaat Ann Saar.
«Kohtuotsuse, sh süüdistuse sisu ja selle tehnilisi nüansse mis iganes küsimuses ei saa ma kommenteerida, sest kohtuotsus ja süüdistus on riigisaladusega kaetud dokument,» lausus Sepp.
«Ma ei saa teile süüdistuse sisu vähimatki avaldada, sest see on riigisaladus,» ütles Saar.
Ehkki Põdra-vastased süütõendid olid väidetavalt korralikud, pidas riigiprokuratuur paremaks lahendada juhtum kokkuleppemenetlusena. See aitas vältida liigset tähelepanu ja riigisaladuse täiendavat avaldamist kohtus pikal protsessil.
«Kuna käesolevas asjas jõuti kokkuleppele karistuse osas, ei olnud põhjust jätta kokkulepet sõlmimata,» ütles Sepp. «Kindlasti oli oma tähtsus asjaolul, et menetluse jätkamisega võistlevas menetluses oleks paratamatult kaasnenud rea riigisaladuste teatavakstegemine täiendavale menetlusega seotud isikute ringile.»
Põdra esimese kriminaalkaristuse kohaselt pidanuks ta vanglast vabanema hiljemalt 2015. aasta lõpus. Uue karistuse lisandumine tähendab selle kuupäeva lükkumist 2016. aasta kevadesse.
Kaitsepolitseis aastaid korruptsioonikuritegusid uurinud mees sai kurikuulsaks sellega, et pakkus kapo sildi all kurjategijatele kaitset ja küsis selle eest raha. Kohus mõistis temalt lõpuks välja 200 000 eurot.
Põdra juhtumit peetakse kapo suurimaks tööõnnetuseks iseseisvuse taastanud Eestis.