Kohtuprotsess PERH-i eksjuhtide süüasjas algab aprillis

Harju maakohus määras SA Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) eksjuhi Tõnis Alliku, haigla toitlustusjuhi Anu Vähi ja IT-juhi Marko Kilgi süüasja arutamise aprilli.

Eelistungil määras kohus esimese kohtuistungi 10. aprillile, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.

Riigiprokuratuuri süüdistusega astuvad kohtu ette Allik, Vähi ja Kilk ning juriidilise isikuna toitlustusteenuse pakkuja P. Dussmann Eesti OÜ ja ettevõtte tegevjuht Anella Stimmer.

Süüdistuse kohaselt võttis PERH-i juhatuse endine esimees Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul olla raviasutuse toitlustajaks samas kriminaalasjas süüdistuse saanud osaühingul.

Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud süüdistuse saanud osaühinguga. Vastutasuks sai PERH-i juht mitmel korral käia äriettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel.

Altkäemaksu võtmises süüdistatakse ka PERH-i toitlustusjuhti Vähit, kes tegutses toitlustaja leidmise hankel eduka osalemise tagamiseks äriühingu huvidest lähtuvalt.

Lisaks sellele süüdistab prokuratuur PERH-i endist juhti Allikut ning IT-juhti Kilki kelmuses ja omastamises. Süüdistuse kohaselt käisid nad PERH-ile infosüsteemide arendustöid teinud äriühingu kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka erinevatel puhkusereisidel.

Allik endal süüd ei näe. "Ma olen endiselt arvamusel ja seisukohal, et ma ei ole haigla huve kuidagi kahjustanud, ma ei ole seadusi rikkunud, aga mõned asjad, mis on tehtud, teeks ma täna teistmoodi," on ta "Aktuaalsele kaamerale" kinnitanud.

Allik ütles ERR.ee-le, et ta ei ole kriminaaluurimise käigus ütlusi andnud ning kavatseb ütlusi anda kohtus.

"Süüd endiselt endal üheski episoodis ei näe," kinnitas Allik.

"Kohtusse on saadetud juhtkonna tasandi korruptsioonijuhtum meditsiinisektoris. Süüdistuses esitatud etteheited ei ole seotud patsientide ravimisega. Riigiprokuratuur leiab, et vastavatele juhtumitele tuleb tähelepanu pöörata ja vastavalt reageerida ka edaspidi," ütles kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul tuleb riigil aina enam panustada sellesse, et paljastada ametnikke, kes tehingutest kasu üritavad lõigata.

"Eriti murettekitav on asjaolu, kui juhtide ringis levib niinimetatud käsi peseb kätt suhtumine, mis õõnestab kogu kollektiivi usaldusväärsust ning annab signaali, et ebaaus käitumine on aktsepteeritav. Just juhi südameasi peaks olema korruptsiooni riskide ennetamine, sealhulgas töötajate teadlikkuse tõstmine ning läbipaistva ja ausa juhtimisega eeskuju andmine," ütles Ombler.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.