Valitsus laiendas täna kaitsepolitsei õigust uurida korruptsioonijuhtumeid, mis võivad ohustada Eesti julgeolekut ja majanduslikku stabiilsust.
Kui seni kuulus kaitsepolitsei uurimispädevusse riigiasutuste ja suurima eelarvemahuga omavalitsuste juhtide korruptiivne tegevus, siis edaspidi hakkab kaitsepolitsei uurima korruptsioonijuhtumeid ka avalik-õiguslikes ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilistes isikutes.
Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on korruptsiooni tõkestamine kogu valitsuse üks prioriteet, kuna kõik korruptsioonikuriteod õõnestavad riigi usaldusväärsust ning kahjustavad nii elanike turvatunnet kui ka riigi julgeolekut ja majandust. Ka valitsusliidu leping näeb ette, et kaitsepolitsei pädevust laiendatakse kõigile korruptsioonijuhtumitele, mis ohustavad Eesti julgeolekut.
Vaheri sõnul näitas siseministeeriumi analüüs, et riigiasutuste ja kuue suurema omavalitsuse kõrval võib kõrgendatud korruptsioonirisk esineda avalik-õiguslikes ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilistes isikutes, kus kasutatakse avalikke vahendeid ja välisrahastust. Arvestades seda, et nende asutuste juhtide võimalik korruptiivne tegevus mõjutaks kogu sektorit ja selle usaldusväärsust, otsustati kaitsepolitsei uurimisõigust tema sõnul laiendada.
Määruse kohaselt lisatakse kapo uurimisalluvusse järgmised kuriteo koosseisud: usalduse kuritarvitamine, riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamine, mõjuvõimuga kauplemine, toimingupiirangu rikkumine suures ulatuses.
Lisaks viiakse kapo uurimisalluvusse ka tõendi kõrvaldamise ja kunstliku loomise ning kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseadusliku avaldamise kuritegudes kohtueelse menetluse läbiviimine, kui kuriteo on toime pannud kohtunik, prokurör või politsei ja piirivalve kõrgem ametnik.
Valitsuse 2007. aasta määruse "Politseiasutuse ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus” muutmine lisati päevakorda siseminister Ken-Marti Vaheri ettepanekul. Valitsus kiitis määruse muutmise heaks.
