Rikkumisest teavitavate töötajate õiguslik olukord võib Euroopast kaasa tuua trahvi.
Danilson-Järg: proovime piirduda olemasolevate seaduste lihvimisega.
Isamaa eelistus: pigem trahv kui vilepuhuja seaduse vastuvõtmine.
Kevadel ühiskonnas pingeid tekitanud «vilepuhujate» õiguse kaitse ei ole koalitsioonivahetusest hoolimata lahendamist vajava probleemina kuhugi kadunud.
Eelmise aasta 17. detsembriks pidi Eesti vastu võtma rikkumisest teavitajate ehk n-ö vilepuhujate direktiivi. Jaanuaris, kui tähtaeg oli möödunud ning Eesti oli üks 15 riigist, kes polnud direktiivi üle võtnud, algatas Euroopa Komisjon Eesti suhtes rikkumismenetluse. Et trahvist pääseda, valmistati minister Maris Lauri (RE) eestvedamisel eelnõu. Uus seadus kaitseks rikkumisest teavitavaid töötajaid tööandja survemeetmete eest ning pidanuks aitama ettevõtetel ja asutustel tagada ohutu keskkonna, rikkumised võimalikult kiiresti kõrvaldada ning vältida sellega rikkumiste avalikuks tulekuga kaasnevat mainekahju.
Loe artiklit Postimehest.