Avalikult jõuliselt ajakirjanduseetika printsiipide eest seisnud Äripäev on tasakesi asutanud turundus- ja kommunikatsioonibüroo Äripäev AGENTUUR, mis läheneb ettevõtjatele pakkumisega muuhulgas Äripäeva veergudel arvamusliidriks kerkida. Nii Äripäeva peadirektor kui peatoimetaja kinnitavad, et peavad eetikapõhimõttest jätkuvalt kinni ning välistavad kommunikatsiooniagentuuri abiga eelise saamise. Samal ajal otse agentuuri poole pööduda ei saa - nende olemasolu kohta kusagilt infot ega kontakte ei leia.
Äripäeva kommunikatsioonibüroo tegutseb Äripäeva nime ja domeeni alt, tehes sellest oma selge eelise, nimigi on valitud seda rõhutades: Äripäev AGENTUUR. Nõnda saadetakse ka potentsiaalsetele klientidele kirju @aripaev.ee aadressidelt, nii et ettevõtja, kes postkasti avab, võib esialgu pidada pöördumist ekslikult ajakirjaniku läkituseks. Kirja sees aga pakutakse muuhulgas võimalust teha potentsiaalsest kliendist oma valdkonna arvamusliider.
"Bonnier Group`i kuuluva AGENTUURi Eestisse toomisega avaneb Äripäeval võimalus pakkuda kvaliteetset ja sihtrühmi kõnetavat turundus- ja kommunikatsioonilahendusi ka väljaspool Äripäeva kanaleid," seisab pöördumises. "Arvamusartiklite jõud on suur ja meediakanalites pidev pildis olemine vajalik." Seega laseb kiri arvata, et pääs Äripäeva veergudele on garanteeritud, kuid võimalused võivad olla laiemadki.
Pakutavate teenustena loetleb Äripäeva turundus- ja kommunikatsioonibüroo avalike suhete strateegilist nõustamist, pressiteadete koostamist ja teisi PR-teenuseid, samuti loovlahendusi, sisustrateegiat, foto- ja videolugusid, reportaaže, tekste kodulehe või blogi jaoks.
Äripäev: reklaamikliente eraldab toimetusest raudne eesriie
Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ütles, et huvide konflikti ajakirjandusväljaande ja kommunikatsioonibüroo vahel ei ole.
"Järgime piinliku hoolega, et siinkohal ei tekkiks konflikti meie kommertshuvi ja lugeja huvi vahel. Äripäeva toimetuse valikutes ja eelistustes lähtume täielikult lugeja huvidest. Kliendi huvides kirjutatud tekstid tähistame alati sisuturunduse märkega. Äripäeva agentuuri kliendiks olemine ei anna mingit indulgentsi võimaliku negatiivse kajastuse puhul," selgitas Rõtov ERR-ile. "Minu isiklik arvamus on, et praeguses muutuvas maailmas ei tohi teha vähimaidki mööndusi ajakirjanike sõltumatusele. Äripäeva tähtsamaid sõnastatud väärtusi on "aus ja kartmatu vaba ajakirjandus" ja nii jääb."
Rõtovi sõnul aitab sisuturunduse oskuslik rakendamine teenida nii äriettevõtete kui lugejate huve ning katta toimetuse kulusid.
Ka Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel kinnitas, et toimetuse tööd Äripäeva kommunikatsiooniagentuuri tegevus ei mõjuta.
"Äripäeva toimetus jätkab Eesti kõige karmima eetikakoodeksi täitmist," rõhutab Mandel. "Jah, reklaamitoimetus on asunud müüma nö tavalise PR-firma teenuseid klientidele (välja arvatud kriisikommunikatsioon), mis kätkeb endas mh pressiteadete koostamist, arvamuslugusid, nõustamisi, sh ka sisuturunduse artikleid. Toimetus aga ei tea reklaamitoimetuse kliente (siin on isegi mitte klaasist, vaid raudne eesriie) ja ei tea, missugune firma nime alt saadetud pressiteade või juhi arvamusartikkel võib olla koostatud Äripäeva reklaamitoimetuse poolt. Suhtume neisse seega võrdselt kõigi teiste firmade teavitustega - kui huvitab, võtame ette, kui ei, jääb sadade teistega riiulisse," selgitab Mandel.
Mandli selgituse kohaselt ilmuvad ostetud sisuturunduse artiklid reklaampindadel ja reklaamitoimetuse äranägemisel, millesse toimetus ei sekku.
Ajalehtede liit: Äripäeva katusbrändi kasutamine tekitab segadust
Ka ajalehtede liidu tegevdirektor ja ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar on leiab, et huvide konflikti Äripäeva toimetuse ja kommunikatsioonibüroo vahel tegelikult ei ole.
"Nii palju kui mina tean, on Äripäeva toimetuse sõltumatus tagatud ning keegi ei saa ennast toimetuse filtrist n-ö mööda osta. Äripäeva kui brändi alt pakutakse suurt hulka erinevaid teenuseid ning saan aru, et lisandunud teenus tähendab nõustamis- ja koolitusteenust, mida aga ei tee toimetuse liikmed. Neid teenuseid ja selle käigus koostatavaid tekste koostavad reklaamiosakonna inimesed ning on jätkuvalt sisutoimetuse enda otsus, mida nad avaldavad ja mida nad ei avalda," selgitas Raudsaar pärast Mandeliga vestlemist.
Raudsaar usub, et Äripäev kui printsipiaalne toimetuse sõltumatuse eest võitleja peab sellest printsiibist kinni ka nüüd, mil sama nime all tegutseb kommunikatsioonibüroo, kuid ei mõista, miks oli vaja sellele Äripäeva nimi anda.
"Avalikkuse jaoks võib tekitada segadust see, et tegevus toimub Äripäeva katusbrändi alt. Antud juhul ma mõtleksin, kas Äripäeva tugeva kaubamärgi kasutamine kaalub üles võimaluse, et toimetuspoliitika sõltumatus võib sattuda kahtluse alla - et toimetusel tuleb hakata seletama ja kaitsma oma jätkuvat sõltumatust," põhjendab Raudsaar.
Peidetud äri
Vaatamata kinnitatud sõltumatusele ei saa "inimene tänavalt" aga Äripäeva kommunikatsiooniagentuuri poole teenuse osutamiseks pöörduda, sest agentuuri olemasolu kohta avalikest allikatest infot ei leia. Ka Äripäeva kodulehe reklaamitoimetuse alt ei leia kommunikatsioonibüroo töötajate kontakte. Nõnda ei saa ka teada, palju inimesi seal töötab, kes seda juhib ning millal see asutatud on.
Krediidiinfo andmetel tegutseb Äripäev jätkuvalt põhitegevusalana ajalehtede kirjastamisega ning lisaks raamatute, ajakirjade jm kirjastamisega ning koolitustega. Kommunikatsiooniärist pole kusagil sõnagi.
"Agentuuri kohta ei leia internetist midagi, sest me oleme selle loomisega alles lõpusirgel, Äripäev Agentuur saab alles uuest aastast iseseisva osakonna staatuse," põhjendab Rõtov.
Äripäeva peadirektori sõnul sündis agentuur turunõudlusest. "Agentuuri saamislugu on lihtne – liigagi tihti juhtus, et reklaamikliendid soovisid me hästi kirjutatud sisuturundusartikleid kasutada ka mujal – kas siis oma kodulehel või teistes meediaväljaannetes. Et huvi püsis, otsustasime turgu lähemalt uurida – juunist septembrini kestnud prooviperioodil selgus, et tõepoolest, B2B sektoris on vajadus kvaliteetse sisuloome vastu. Samas selgus, et lisaks hästi jutustatud lugudele tunneb turg puudust ka muudest PR- ja turundusalastest teenustest, ning et paljud ettevõtted, eriti väiksemad, eelistaks võimalusel koostööpartnerit, kes pakuks võimalikult laia teenusspektrit. Ühesõnaga – selgus, et paljude ettevõtete kitsaskohaks on avalikud suhted, mida kas ei jõuta turundustegevuse kõrvalt teha või pole selleks piisavalt pädevust. Kuna meil siin majas on nimetet pädevus olemas, otsustasime pakkuda B2B sektorile ka avalike suhete alast nõustamist," avab Rõtov tausta.
Tema sõnul on siiski üks valdkond, kus nad teenust ei osuta - kriisikommunikatsioon. "Sest siinkohal võib me side toimetusega siiski liiga tugevaks osutuda," põhjendab Rõtov.
Äripäev Agentuuri tööd juhib seni väljaande sisuturundusosakonda juhtinud Kirke Klemmer, seal töötavad lisaks temale veel Kadri Penjam, Keili Parve, Veiko Tõkman ja Villy Paimets - neist viimane on töötanud muuhulgas Äripäeva toimetajana.
