Avaldame ERRis avaldatud loo täies mahus.
Peagi valitsusse jõudvas korruptsioonivastases tegevuskavas aastateks 2021-2025 on uute valdkondadena esile tõstetud väärkäitumisest teavitajate (nn. vilepuhujate) kaitse ning lobitegevuse reguleerimine. Kava põhieesmärgiks jääb teadlikkuse tõstmine ja läbipaistvuse suurendamine, rohkem hakatakse aga jälgima keskkonna- ja sotsiaalsektorit, planeeringuid ning korruptsiooni spordis.
Uue kava elluviimise järel peaks poliitikaotsuste tegemine Eestis olema nii läbipaistev, et oleks selgelt teada, kes keda mõjutab - see tähendab, et meil on reguleeritud lobitegevus, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik tegevuskava eesmärke selgitades. Lisaks oleks kaitstud väärkäitumisest teavitajad, kehtiks sellekohane seadus ja see oleks rakendatud nii avalikus kui erasektoris.
Tegevuskava kohaselt peab Eesti 2021. aasta lõpuks üle võtma Euroopa Liidu direktiivi, mis näeb ette kaheastmelise teavitussüsteemi loomise ja seda tagava seaduse vastuvõtmise. Selle kohaselt peavad kõik riigiasutused, üle 50 töötajaga ettevõtted ja kohaliku omavalitsuse asutused sisse seadma vihjeandmise mehhanismid, sealhulgas konfidentsiaalsust tagavad suhtluskanalid. Lisaks pakutakse organisatsioonidele toetust ja koolitust selle rakendamisel ning vihjeliinide sisseseadmisel.
Samuti võiks pärast kava rakendamist olla Eesti omavalitsuste tegevus läbipaistvam nii planeeringute alal kui muudes valdkondades ning omavalitsustes olla tugev sisekontrollisüsteem. Eesti ärikeskkond oleks aus ja korruptsiooniteadlik ning korruptsiooni- ja muudest juhtumitest antakse teada. Riigi ja kohalike omavalitsuste äriühingud oleks teistele korruptsiooniga võitluses eeskujuks ning kättesaadavad oleks ristkasutatavad andmed, mida on võimalik kasutada seoste kuvamiseks hangetel ning tervikuna korruptsioonivõrgustike tuvastamiseks, lisas Tuulik.
Spordikorruptsioon
Uue valdkonnana on tegevuskavas välja toodud vajadus võidelda korruptsiooniga spordis.
Eesti avalik sektor panustab sporti aastas hinnanguliselt 100 miljonit eurot, millele lisanduvad sponsorite toetused ja lapsevanemate makstud tasud. Kuna spordil on oluline roll nii eelarve kui ühiskonna seisukohalt, on ka vajadus seista ausa, läbipaistva ja eetilisi väärtustel põhineva spordi eest, tõdetakse tegevuskavas.
Kui rahvusvaheliselt käsitletakse spordikorruptsioonina põhiliselt keelatud ainete kasutamist (doping), altkäemaksu, kokkuleppemänge, siseteabe ärakasutamist ja rahapesu, siis Eesti spordis on korruptsioonivastase tegevuskava hinnangul enamlevinud korruptsioonivormidena tuvastatud doping, kokkuleppemängud ning spordi administreerimisega seonduvad rikkumised - spordiorganisatsioonide juhtorganite valimistulemustega manipuleerimised, altkäemaks parimate treeninguaegade saamiseks.
Eesti on olnud edukas
Eesti on korruptsiooniga võitlemisel hästi edenenud - seda näitab nii statistika, arvamusuuringud kui rahvusvahelised pingeread.
Justiitsministeeriumi statistika kohaselt on Eestis registreeritud korruptsioonikuritegude arv on võrreldes 2013. aastaga langenud 77 protsenti, menetletud kriminaalasjade arv on vähenenud 48 protsenti. Registreeritud korruptsioonikuritegude vähenemine tuleneb suures osas siiski sellest, et varem registreeriti palju kuritegusid, mis olid seotud ühe ja sama kriminaalasjaga - näiteks juhtumid tehnoülevaatuspunktis, kus üks isik võttis korduvalt altkäemaksu. Viimastel aastatel ei ole selliseid kriminaalasju enam olnud.
Eesti püsib korruptsioonitaju indeksi arvestuses maailmas 18. kohal
Samuti näitavad korruptsiooni vähenemist arvamusuuringud: 2017. aastal läbi viidud kolme sihtrühma küsitlusest selgus, et inimeste korruptsiooniteadlikkus on paranenud ning vastuvõtlikkus korruptsioonile vähenenud – hüpoteetilises olukorras maksaks altkäemaksu 27 protsenti vastajatest, samas kui kümme aastat varem oli sama näitaja peaaegu poole kõrgem - 44 protsenti. Samast uuringust selgus, et vähenenud on inimeste reaalne kokkupuude korruptsiooniga.
Ka rahvusvahelised hinnangud näitavad Eesti liikumist positiivses suunas: kui 2013. aastal seati korruptsioonivastase strateegiaga siht jõuda Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksis kõige vähem korrumpeerunud riikide rühma, mis tähendaks indeksi väärtust üle 64 palli, siis see eesmärk ka saavutati. 2020. aasta veebruaris sai Eesti Transparency International korruptsioonitajumise indeksis 74 punkti, millega on Eesti 180 riigi seas 18. kohal. Sellega ei edesta Eesti mitte ainult teisi post-kommunistlikke riike, vaid ka vanu demokraatiaid nagu USA, Prantsusmaa ja Hispaania.
Ühing: Eesti edu taga on õigusriik ja e-teenused
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti (KVE) tegevjuht Carina Paju leidis, et üks põhjusi Eesti edus korruptsiooniga võitlemisel on riigi väiksus, kuid enam on seda mõjutanud õigusriiklus ja e-teenused.
"Kindlasti on teatavale eksperimenteerimisele kaasa aidanud riigi väiksus, kuid sellest olulisem on olnud õigusriiklus, sealhulgas institutsioonide iseseisvus, ajakirjandusvabadus ja õiguskaitseorganite sõltumatus. Võrdluseks võib näiteks vaadata Moldovat, mis on samuti väike riik, kuid asetseb rahvusvahelises korruptsioonitaju indeksi (CPI) skaalal 120. kohal," märkis Paju.
"Pikaajaliselt on kindlasti rolli mänginud e-teenuste arendamine ja ametnikkonna eetika sügav juurutamine. Kui väga paljudes riikides peab muretsema selle pärast, kui palju tuleb trahvist pääsemiseks maksta politseinikule või loa väljastamise eest ametnikule, on meil sellised võimalused teenuste digitaliseerimise kaudu viidud miinimumini," lisas ta. Ametnikueetika arendamise, koolituste ja rikkujate karistamise mõjul on Eesti ametnikud küsitluste järgi kõige teadlikumad korruptsiooni olemusest, tunnevad seda kõige paremini ära ning ka teavitavad korruptiivsetest olukordadest, tõdes Paju viidates justiitsministeeriumi tellitud 2017. aasta uuringule.
Paju sõnul peab KVE üheks Eestile edu toonud lahenduseks ka seda, et siin ei ole keskset korruptsioonivastast bürood, vaid tegevust küll koordineerib justiitsministeerium, aga igas ministeeriumis on korruptsiooni ennetuse kontaktid ning võrgustikku on kaasatud ka kaitsepolitsei, PPA korruptsioonikuritegude büroo, riigikontrolli ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti esindajad. "Selline hajutatud vastutus aitab kaasa igas valdkonnas korruptsiooni ennetamisele ning vähemalt KVE hinnangul toimib hästi," kinnitas Paju.
Samas sooviks KVE ning mõni teinegi korruptsioonivastse tegevuse võrgustiku liige, et korruptsioonivastasesse tegevusse kaasataks veelgi rohkem osapooli, eelkõige valdkondlikke vabaühendusi, liitusid ja sihtasutusi. "Tõsiasi on, et Eesti riik on väike, mistõttu ei jõua (ja ka ei peaks) näiteks KVE vabaühendusena katta kõiki valdkondi, vaid probleemidele tuleb lahendusi leida uusi partnereid leides ja koalitsioone luues," märkis Paju.
KOV-ides vähe teadlikkust
Paju tõi esile, et probleemiks on endiselt kohalikes omavalitsustes aset leidvad korruptsioonijuhtumid ja sealse poliitikakujundamise läbipaistmatus. "Mõlemad on otsapidi seotud poliitilise kultuuriga, kuid ka reeglite ja heade tavade vähesusega," tõdes ta.
Korruptsioonivaba Eesti loodud enesehindamise keskkonna kovriskid.ee järgi on just kohalike omavalitsuste volikogudes probleem korruptsioonialase teadlikkusega, kuid kuna KOV-idel on suur enesemääramisõigus, on pea võimatu olnud tagada, et volikogu iseendale näiteks koolituste läbimise kohustuslikuks teeks, märkis Paju
Viimastel aastatel napib eestvedamist
Paju sõnul on viimastel aastatel mõnes aspektis olukord korruptsiooni osas halvenenud ning näha on vähest juhtimist selle probleemiga tegelemisel.
"Viimastel aastatel oleme pidanud ühingus ja ühiskonnas tegelema hoopistükis korruptsiooniohtlike olukordade lahendamisega, mis justkui kuuluvad kümne-kahekümne aasta tagusesse aega," märkis ta.
"Näeme, et korruptsiooniohtlikele olukordadele ei taheta reageerida ega nende osas vastutust võtta. Meie poliitiline kultuur peab aga jõudma tasemele, kus ebaseaduslikke tegevusi mitte kuidagi ei tolereerita ning samasugune sallimatus eksisteerib igasuguste JOKK-skeemide osas, kus õigustunne on riivatud, kuid juriidilisi tagajärgede puudumise tõttu jätkatakse nagu ennegi. Senikauaks, kui jätkub selline mugavustunne ja ükskõiksus, jäävad uuendused ametnikkonna-, õiguskaitse- ja vabaühenduskeskseks. See aga on piiritletud lähenemine, sest teatud ühiskondlikult väärtused, poliitiline ning ka ettevõtluskultuur ei pruugi sellega kaasa tulla," tõdes Paju.
"Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegevuskava tegeleb ühiskonna jaoks oluliste probleemidega, kuid poliitilisel tasandil puudub meil tugev visioon ja eestkõnelejad, kes tahaks ja suudaks korruptsiooni ennetuse täiesti uuele tasandile viia," resümeeris Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht.
Tuuliku sõnul loodab justiitsministeerium saata tegevuskava valitsusele arutamiseks 9. detsembril, kui tähistatakse rahvusvahelist korruptsioonivastast päeva.