Täna ühingu Korruptsioonivaba Eesti poolt avalikustatud 2013. aasta korruptsioonitajumise indeksi järgi on Eesti tulemus 68 punkti, mis on nelja punkti võrra kõrgem kui aasta varem. Üldarvestuses tõusis Eesti 28. kohale 177 riigi seas; aasta varem oli Eesti 32. kohal 176 riigi hulgast.
„Eesti teatud edasiliikumine korruptsioonitajumise indeksi tabelis on rõõmustav,” ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver. „Samas tuleb tähele panna, et positiivseid hinnanguid anti Eestile eelkõige reeglite ja seaduste loomise eest, mitte aga selle eest, kuidas nendest reeglitest kinni peetakse.”
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul võib Eesti tulemuse neljapunktiline paranemine olla seotud sellega, et rahvusvahelised eksperdid pidasid positiivseks uue korruptsioonivastase seaduse jõustumist ja uue riikliku korruptsioonivastase strateegia koostamist. Ühing osales omapoolsete ettepanekutega mõlema dokumendi koostamises.
„Korruptsioonitajumise indeksi tabeli esimeses otsas olevate riikideni jõudmiseks tuleb Eestil veel siiski palju pingutada,” ütles Jaanus Tehver. „Ühelt poolt on Eestil vaja näidata, et kehtivaid seadusi ka tegelikult täidetakse ning rikkumiste kahtlustele alati adekvaatselt reageeritakse. Teiselt poolt on oluline rakendada rohujuuretasandi meetmeid praktiliste käitumisjuhiste juurutamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks ning üldise juhtimiskultuuri parandamiseks nii avalikus kui erasektoris.“
Ühingu arvates on palju võimalik ära teha ka ilma uusi seadusi vastu võtmata ning riigi initsiatiivi või sundi ootamata. „Oluline on teadvustada, et korruptsiooni vastu võitlemine ei ole üksnes riigi või kitsalt politsei ja kohtute ülesanne, selles on oma roll igal juhil ja ka üksikisikul,“ ütles Tehver. „Märkimisväärne tõus korruptsioonitajumise indeksi pingereas ei saa tulla ilma, et muutuks Eesti ühiskonna suhtumine korruptsiooni ilmingutesse ja tahe iga isiku tasandil probleemi lahendamiseks midagi ise ära teha.“
Eesti korruptsioonitaseme vähendamiseks kavandab ühing Korruptsioonivaba Eesti mitmeid tegevusi. Üks hämar valdkond on äri ja poliitika vahelised suhted, mis pole selged ega läbipaistavad. Selleks kavandab ühing lobitegevust puudutavat projekti, mille eesmärgiks on lobitegevuse reguleerimine ja huvide konflikti vältimine majanduse ja poliitika ristumiskohtadel.
Samuti on ühingu hinnangul vajalik endiselt saavutada, et Riigikogu koostaks endale käitumiskoodeksi. Kahetsusväärselt on senised katsed koodeksit koostada parlamendis summutatud. Niimoodi on Riigikogu jätnud kasutamata võimaluse, et koodeksi koostamise protsessi kaudu parandada Eesti poliitilist kultuuri ning vähendada jokk-skeemide kasutamist seadusandja tasandil. Ühing pöördub veelkord Riigikogu erakondade poole üleskutsega koostada parlamendiliikme käitumiskoodeks.
Rahul ei saa olla korruptsioonist teavitajate kaitsega, see on praegu Eestis liiga deklaratiivne.
Oma 68 punktiga on Eesti kaugel tabeli eesotsas olevatest Taanist ja Uus-Meremaast, mille tulemus on 91 punkti. Neile järgnevad 89 punktiga Soome ja Rootsi. Tabelis käsitletud 177 riigist on kõige lõpus Afganistan, Põhja-Korea ja Somaalia 8 punktiga. 100 punkti tähistab puhtaimat riiki, 0 tähistab täielikku korrumpeerumist.
Eesti korruptsioonitajumise indeksi koostamisel kasutati 9 rahvusvahelist allikat. Kõige kõrgema hinde andis Eestile Bertelsmanni Fond – 81 punkti 100-st. Kõige madalamalt hindasid Eestit Economist Intelligence Unit – 54 punkti ja Political Risk Services – 60 punkti. Allikate hinnang käsitleb viimast kahte aastat. Indeks on erinevate uuringute ja ekspertrühmade hinnangute koondtulemus. Iga uuringurühm keskendus teatud aspektidele korruptsiooniga seotud valdkondades. Ühisjoon on see, et korruptsioonitajumise indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitikas.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on mittetulundusühing, mille eesmärgiks on korruptsioonivastane tegevus ning läbipaistvuse suurendamine ühiskonnas ning Transparency Internationali esindaja rolli täitmine Eestis. Ühingu oluline toetaja on Avatud Eesti Fond.
Täpsem ülevaade tulemustest SIIT
