Erakonnaseaduse muudatuste kõige halvemaks seaduseks valimine kinnitab, et poliitilist korruptsiooni tõhusalt ennetamata pole võimalik tagada muude seaduste vastuvõtmist kooskõlas Hea Õigusloome Tavaga.
Eelmisel nädalal avalikustatud korruptsioonitajumise indeksi tulemusi kommenteerides märkis ühing Korruptsioonivaba Eesti, et ennekõike peaksid poliitikud asuma tõsisemalt omaenda korruptsiooniriske ennetama, seejuures alustades ühe prioriteedina uut debatti erakondade rahastamise reeglite üle. Kuna eelmise Riigikogu koosseisu poolt kiirkorras vastu võetud seadus näitas soovimatust tõhustada rahastamise järelevalvet, siis millistel alustel võiks eeldada, et Riigikogu jätab muude seaduste menetlemisel poliitilised huvid kõrvale ja peab silmas parimat avalikku kasu?
Erakonnaseaduse muutmise tulemusel peaks praegu olema võimalik öelda, et igasuguse erakondadega seonduva varjatud rahastamise riskid on viidud miinimumini ning seadusandja mõjutamine kellegi erahuvides pole võimalik. Paraku pole seda antud olukorras võimalik teha, sest kuigi 01.04.2011.a. jõustunud seadus täpsustas erakondade rahastamise reegleid, ei ole sama seadusega loodud järelevalvemehhanism piisavalt tõhus ning reeglite rikkujatele mõjusate sanktsioonide määramise võimalus puudub sootuks.
Kuidagi ei saa õigustatuks lugeda eelmisel nädalal poliitikute poolt esitatud väidet, nagu oleks erakondade rahastamisega kõik korras ning veelgi enam, seda korraldades on mindud kaugemale, kui nõuavad rahvusvahelised riikide korruptsioonivastased ühendused. Euroopa Nõukogu juures tegutseva GRECO soovitust, näha keelatud annetuse tagastamise või riigile üleandmise kohustusele lisaks ette asjakohased sanktsioonid erakondade ja valimiskampaania rahastamise reeglite rikkujatele, ei ole ühingu hinnangul siiski täidetud. Nimelt viitab ühing siinkohal erakondade poolt keelatud annetuse vastuvõtmise kiirele ja eelneva analüüsita dekriminaliseerimisele Riigikogus, mis välistab erakondade rahastamise reeglite tõsiste rikkumiste menetlemise uurimisasutuste poolt, kellel on selleks vajalikud inim- ja muud ressursid ja kompetents.
Tähelepanuväärne on, et kui korruptsioonitajumise indeks arvutatakse Transparency Internationali poolt Eesti kohta 10 sõltumatu uuringuorganisatsiooni aruannete põhjal, siis kõige nõrgema hinnangu andis Eestile just USA-s baseeruv Political Risk Services – organisatsioon, mis hindab poliitilise korruptsiooni riske.