Margus Kolga asekantsleri ametisse nimetamisele tõmmati äkkpidurit

Meediakära tekitanud kaitseministeeriumi asekantsleri konkursile pandi pidur peale, Kolga pöördus oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole. Küsitav pole enam üksnes see, kas Kolgast saab asekantsler, vaid mis tingimustel ta tohib tööd jätkata riigiteenistuses. Üksmeelel pole ka juristid, Kolga küsimust arutatakse korraga kolmes riigiasutuses.

Sellest et Margus Kolgast saab uus kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler, räägiti juunis kulisside taga juba kindlas kõneviisis. Ta oli konkursil jäänud ainsaks kandidaadiks, sest kõrvale oli heidetud ministeeriumis vastakaid tundeid tekitanud Leo Kunnas. Ühtlasi oli Kolga kaitseministeeriumi enda soosik – just Sakala tänava majast teda konkursile osalema kutsutigi. Kuid viimased tosin aastat on ta kandnud märkimisväärset taaka – Kolga mõisteti 2003. aastal samal ametikohal kaitsepoliitika asekantslerina töötades süüdi kuritegudes.

Ta oli kuue aasta vältel tellinud ligi miljoni krooni eest tõlketöid oma ema firmalt. Samuti tegi ta töid tellides kõrvalisele inimesele teatavaks riigisaladuse ning pärast kriminaalmenetluse alustamist võltsis ministeeriumi ja tõlkefirma lepingut. Ta astus tagasi, kandis 50 000-kroonise karistuse ja jätkas peatselt lennukat karjääri riigiteenistuses. Seadus seda tollal ei keelanud ning Kolgat iseloomustatakse tänaseni väga võimeka juhi ja julgeolekueksperdina.

17. juunil, vahetult pärast seda, kui Eesti Päevaleht Kolga asekantsleriks valimise eetilisuse kohta riigiasutustelt aru päris, vajutasid otsustajad pidurit. Pärastlõunal kogunema pidanud tippjuhtide valikukomisjon ei võtnud Kolga küsimust arutusele, sest kohale jättis tulemata võtmeisik – kaitseministeeriumi asekantsler. Tollal näis, et kõheldakse valiku eetilisuses ja sõnumis, mida otsus üldsusele saadaks. Kuid lugu on tegelikult keerulisem.

Peamiselt riigi tippjuhtidest koosnev komisjon tuli taas kokku juuli esimesel päeval. Kolgaga, kes töötab viimaseid nädalaid Eesti saadikuna ÜRO-s, peeti videosilla vahendusel intervjuu. Jõuti üksmeelele, et kandidaat on igati pädev ja sobiks ametikohale kui valatult. Kõhklused tekkisid valiku seaduslikkuses. Kahe aasta eest jõustunud avaliku teenistuse seadus ütleb, et riigivastase kuriteo, Kolga puhul riigisaladuse avalikustamise puhul, ei tohi inimest riigiteenistusse võtta. Esimesel juulil jäigi komisjonil otsus tegemata – mitu juristiharidusega liiget ei leidnud üksmeelt, kas seda tohiks teha või mitte.

Kaebus kapole ja kohtule

Kaks päeva hiljem pöördus sama küsimusega halduskohtusse ja kaitsepolitseisse konkursilt välja tõrjutud Leo Kunnas. Ta vaidlustas komisjoni otsuse Kolga konkursile lubada. „Ootan selgeid vastuseid, kas seadused on täitmiseks või mitte. See on selge juhtum ja sama hästi võiksime Herman Simmile andestada,” räägib ta.

EPL-i andmeil pöördus Kolga omakorda mõni päev hiljem õiguskantsleri poole. Kolga kinnitas pöördumist, oma sõnul tegi ta seda oma kodunikuõigusi kasutades, isiklikust huvist. Ta päris, kas Eesti seadusandlus vastab põhiseadusele ja rahvusvahelistele inimõiguste konventsioonidele. Küsimus on tõenäoliselt samas 2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seaduse pügalas, mis keelab avalikku teenistusse võtmist ka siis, kui kuriteost on möödas aastaid või aastakümneid, ja selle sätte proportsionaalsuses.

Järgmine kord koguneb komisjon tõenäoliselt augusti alguses, kuid arvatavasti ei tehta Kolga küsimuses otsust veel niipea. Jutumiga lähedalt kursis olevad ametnikud räägivad kui ühest suust, et kaalul on rohkem kui asekantsleri töökoht. Äraütlemine võiks tähendada, et Kolga ei saa enam kunagi väljaspool välisministeeriumit riigitööd teha. Kuid laua taga on arutatud sedagi, kas tema praegune riigipalgal olemine on kohane. Räägitakse, et olukord on keerulisem, kui pealtnäha paistab, ja on tõenäoline, et komisjoni koosolekutele võidakse kaasata uusi eksperte.

Välisministeerium kinnitab praegu, et Kolga võeti ministeeriumi palgale 2007. aastal tollase seadusandluse alusel. Sellest ajast on ta töötanud ministeeriumis julgeolekupoliitika osakonna juhataja ja seejärel ÜRO saadikuna New Yorgis, seda käsitletakse sama töösuhtena ning seega leitakse, et 2013. aasta seadusemuudatusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu. Töö New Yorgis lõppeb Kolgal lähinädalatel. Mis saab edasi, on praegu lahtine.

Korruptsioonivaba Eesti: vale signaal, liiga tõsine kuritegu

Erkka Jaakkola

See juhtum näitab probleeme riikliku regulatsiooniga selle kohta, milliseid nõudeid rakendatakse Eesti riigi tippjuhtidele. Korruptsioonivaba Eesti arvates on korruptsioonisüütegu liiga tõsine selleks, et inimene nimetada suure vastutusega tippametisse, nagu seda on ministeeriumi asekantsler.

Kõigil on võimalus uus lehekülg pöörata, samuti tegutseda erialal, kus temast on saanud oma valdkonna hea ekspert. Vale signaali saadab aga see, kui riik nimetab tippametisse inimese, kes on teinud korruptiivse teo.

Tippjuhtide värbamise kord näeb ette, et tippjuht kannab avaliku teenistuse eetilisi väärtusi ning peab tegutsema ausalt, erapooletult ja läbipaistvalt. Samuti tuleb tal vältida korruptsiooniohtlikke suhteid. On raske olla eeskuju, kui tippjuhil endal on selline probleem olnud. Selles küsimuses ootaks ka ametnikueetika nõukogu seisukohta.

Kolga: kogemus ja tahe panustada teevad minust sobiva kandidaadi

Töötan 2007. aasta märtsist välisministeeriumis – alguses julgeolekupoliitika osakonna juhatajana, seejärel 2010. aastast Eesti vabariigi esindajana ÜRO-s New Yorgis. Sel ajal olen olnud ka riigisaladuseloa omanik.

Konkursile ei kandideerinud ma mitte kellegi vastu, vaid seepärast, et olen pikaajalise kogemusega riigiametnik, kes on töötanud nii julgeoleku-, kaitse- kui ka välispoliitika valdkonnas. Samuti olen olnud teadur Balti kaitsekolledžis, mis on andnud alusteadmised ka sõjanduse vallas.

See 23-aastasel töö- ja juhtimiskogemusel põhinev ametnikuprofiil ning kauaaegne tegevus rahvusvahelises keskkonnas, samuti soov endiselt panustada Eesti riigi kestlikkusse ja julgeoleku tugevdamisse võiks minust teha sobiva kandidaadi.

Komisjonis tippspetsialistid

Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni kuulub kaheksa inimest.

Komisjoni kuuluvad:

Heiki Loot – riigisekretär (komisjoni esimees)

Veiko Tali – rahandusministeeriumi kantsler

Eve Limbach-Pirn – tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja

Ants Noot – põllumajandusministeeriumi kantsler

Nele Parrest – õiguskantsleri asetäitja-nõunik

Ines Metsalu – riigikontrolli peakontrolör

Riina Varts – personalijuhtimise tunnustatud ekspert

Mikk Marran – kaitseministeeriumi kantsler