Tugev vihjeandjate kaitse

Peitekuritegusid nagu korruptsiooni on ääretult keeruline avastada, sest on kõigi osaliste huvides seda varjata. Korruptsioon, pettused, rikkumised ja isegi ebaeetiline käitumine võivad aga tugevalt kahjustada nii üksikisikuid kui organisatsioone, nende finantse, mainet ja heaolu. Korruptsiooni ja pettuste mõjud ulatuvad enamasti aga kaugemalegi, õõnestades ausat konkurentsi, kodanike ja ettevõtete võrdseid võimalusi ning usaldust riigi vastu. Seetõttu on oluline, et inimesed, kes satuvad tunnistajaks mõnele rikkumisele, sellest ka teada annaksid, et rikkumine võimalikult kiiresti ja allika lähedal lõpetada. Vihjeandmine ehk väärkäitumisest teavitamine on seega oluline nii kodanikuõiguste ja – vabaduste praktiseerimiseks kui demokraatlike väärtuste kaitsmiseks.

Näeme Eestis teavitamise edendamisel järgmiseid takistusi:

  • Ajalooline taak. Nõukogude ühiskonnas propageeriti pealekaebamist, mille eesmärk oli takistada ning tabada režiimivastaseid inimesi ja tegevusi. Lojaalsus kui väärtus seondub seetõttu mittereetmise ja silma kinni pigistamisega ning usaldus riigivõimu vastu on madalam kui nö vanades demokraatiates. Võrreldes ELi keskmisega  peab teavitamist takistavaks teguriks, et teisi ei tahte reeta, 6 protsendipunkti võrra enam inimesi (EL 19% vs Eesti 25%). Mõistmine, et korruptsioon ja petmine erahuvides mõjutab negatiivselt Eestisuguses vabas demokraatlikus riigis meie kõigi heaolu ja ressursse, on meil veel tekkimas.

     Probleemi lahendamiseks võtame ühingu nimel meedias sõna, juhime tähelepanu avalikkuse ette jõudnud teavitamise juhtumite varjukülgedele ning teavitaja kaitse parimatele praktikatele. Viime läbi teavituskampaaniaid avalikkuse arvamuse nügimiseks ning koolitusi organisatsioonidele, et muuta üksikisikute kogemusi ja suhtumist teavitamisesse.
  • Teavitaja juriidiline kaitse on puudulik. Et Eesti seadusandlus pakub teavitajatele piiratud kaitset, ei saa olla kindel, et vihjeandmiseks on loodud piisavad kanalid ja meetmed, et vihjeandja isikut hoitakse konfidentsiaalsena või et isiku suhtes ei rakendata hiljem survemeetmeid. GAPi tehtud uuringu järgi (LINK) kannab vihjeandja teavitamise fakti tõttu keskmiselt xx USD väärtuses kahju, mistõttu on oluline, et seadus pakuks teavituse tegemise eel mõistlikul määral kindlust, et sellise kahju osaks ei saada.

     Probleemi lahendamiseks räägime kaasa ELi direktiivi ülevõtmisel sündinud rikkumisest teavitaja seaduse loomes lähtuvalt rahvusvahelisest parimast praktikast ning Transparency Internationali (TI) ja Whistleblowing International Networki (WIN) soovitustest. Meie eesmärk on seejuures tagada, et seadus oleks horisontaalne (kaitseks kõigis valdkondades rikkumisest teavitamist), kergelt arusaadav ning pakuks teavitamist kaaluvale isikule kindlust kaitse saamise osas. Praktikas tähendab kaitse, et teavitaja isikut (võimaluse teavitamise fakti) hoitakse konfidentsiaalsena ning et teda ei hakata taga kiusama nt ähvardamise, vallandamise või hagide esitamise teel. Kindlasti on oluline tagada, et seadus välistaks kaitse pakkumise neile, kes annavad teadlikult ebaõigeid vihjeid.
  • Organisatsioonid ei toeta teavitamist. Uuringud näitavad, et ca 2/3 kuni 90% inimestest teavitavad probleemist esmalt organisatsioonis, kus rikkumist märgati. Selline käitumine läheb kokku sooviga probleem võimalikult kiiresti ja allika lähedal lahendada, et vältida selle eskaleerumist, ametivõimude tähelepanu ja mainekahju, kui juhtum avalikuks peaks saama. Seega peavad organisatsioonid vaeva nägema, et teavitamine toimuks isikule, üksusele või kanalisse, kus on võimekus probleeme kiirelt uurida. Selleks on vajalik luua teavitamise meetmed ning seista nii sõnas kui teos meetmete usaldusväärsuse eest.

     Probleemi lahendamiseks viime regulaarselt läbi e-koolitust “Vihjeandmise meetmed: e-koolitus praktikutele”, mis annab baasteadmised meetmete loomisest ja tõhustamisest organisatsioonis. Selelle lisaks on nii eesti kui vene keeles kättesaadavad kõik e-koolituse videod ning väljaanne “Vihjeandmise mehhanism ettevõttes. Tööriistakast”. Viime läbi koolitusi ja konsultatsioone nii avaliku kui erasektori organisatsioonidele, kes soovivad tõsta oma töötajate teadlikkust teavitamise sisust ja protsessidest või tõhustada enda meetmeid.
  • Teadlikkus teavitamise vajalikkusest ja viisidest on madal. Eelnimetatud probleemide tulemusena ei tea inimesed tihtipeale, millisest rikkumisest peaks teavitama, millistel tingimustel saab kaitset ning kuhu ja kuidas teavitada tuleks. Korruptsiooniteemalise eurobaromeetri (2019) tulemuste põhjal võib öelda, et ei teata, kuhu pöörduda (teavitamist takistavaks peab seda 22% vastanutest), leitakse, et rikkumisest teavitamine pole vaeva väärt, või et sellest teatakse nagunii, aga keegi ei võta midagi ette. Passiivsus, teadmatus ja info puudumine takistavad rikkumistest teada andmist ja seega nende lõpetamist.

    Probleemi lahendamiseks loob ühing vihjeandjate teabekeskuse, mis jõustub samaaegselt rikkumisest teavitaja kaitse seadusega (eeldatavalt suvi 2022). Keskuse eesmärk on pakkuda tasuta teavet neile, kes kaaluvad teavitamist või kes on kogenud tagakiusamist. Teavet antakse nii kodulehel üldisemalt kui otse isikutega suheldes. Sel viisil kasvab nende inimeste hulk, kes teavitavad turvalisel viisil ning kes ei koge negatiivseid tagajärgi vihje edastamisele. Vihjeandmine toimib kõige paremini siis, kui teavitamise faktist ei saa teada keegi peale vihje menetleja ning rikkumine peatatakse ilma isikut reetmata.