26.09.2013

Vandeadvokaat: kui politsei linnajuhtide reklaamidele ei reageeri, ei teki ka kohtupraktikat

Hea valimistava eelmise nädala "autahvli" tippu jõudsid poliitikud, kes maksumaksja raha eest tehtud reklaamidel teavitavad valimiste eel linlasi toredatest üritustest nagu tervisepäevad, lindilõikamised ja muu. Ise kostavad nad, et teevad vaid oma tööd ja valimistega pole sel mingit pistmist. Hea valimistava seisukoht on selge, mida aga ütleb selle teema kohta seadus? Palusime vastata ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimehel, vandeadvokaat Jaanus Tehveril:

Tänavu aprillis jõustunud korruptsioonivastane seadus (KVS) näeb ette avaliku vahendi korruptiivse ärakasutamise mõiste: "Avaliku vahendi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule (KVS § 5 lg 2)".

Kirjeldatud tunnustele vastav tegevus on keelatud (KVS § 3 lg 1 p 3) ning see on karistatav väärteona (KVS § 17).

Asjaolusid, mis meedias kajastamist leidnud plakati- ja telekampaaniate käsitlemise KVS § 5 lg 2 rikkumisena igal juhul välistaksid, minu hinnangul ei ole.

Kuivõrd kõnealuste plakatite ja kampaaniate kohta võib väita, et need teenivad peamiselt mõne konkreetse poliitiku või erakonna huve, siis annavad sellised aktsioonid avaliku huvi seisukohast ebavõrdse ja põhjendamatu eelise kolmandale isikule (poliitik, erakond).

Kampaaniates kasutatakse vaieldamatult kohaliku omavalitsuse raha ehk avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalset ressurssi. Kui vastav rahakasutus ei ole avaliku huvi (kohaliku omavalitsuse huvi) seisukohast mõistlik ja otstarbekas, siis on sellise rahakasutamise otsustamisega rikutud ka asjaomase ametniku ametikohustusi, vähemalt üldist kohustust olla lojaalne oma teenistusandjale ja kasutada avalikku raha säästlikult ja otstarbekalt. Seega on võimalik, et kõik KVS § 5 lg 2 tunnused on taoliste kampaaniate puhul täidetud.

Tänane KVS näeb KVS § 5 lg 2 rikkumise sisuliselt ainsa järelmina väärteomenetluse, mida peab läbi viima politsei. Väärteomenetluses kui süüteomenetluse ühes liigis on loomulikult vajalik see, et vastava väärteo koosseisu kõik elemendid menetluses nõuetekohaselt tuvastatakse ja tõendatakse, vastasel korral on inimese süüdimõistmine väärteo toimepanemises välistatud.

Võib eeldada, kui antud juhul hakataks väärteomenetlusi läbi viima, siis tõusetuks ka küllaltki keerulisi tõendamisprobleeme ja ka õiguse tõlgendamisprobleeme. Mis puutub õiguse tõlgendamisse, siis selle peab määrama eelkõige kohtupraktika. Kindel on aga see, et kui politsei kõnealustele juhtumitele väärteomenetluse algatamisega ei reageeri, siis on ka kohtupraktika tekkimine põhimõtteliselt välistatud.