31.01.2014

Ühing: uus Erakonnaseadus jäi oluliste muutuste sisseviimisel poolele teele

Avalik surve, mis ajendas erakonnaseadust muutma, tekitas lootust, et Eesti erakondade seas suureneb läbipaistvus ja paraneb poliitiline kultuur. Oodatud erakondadevahelise konkurentsi suurendamise asemel võeti 22. jaanuaril vastu seadus, mis küll korrastab erakondade rahastamist ja aruandlust, aga ka kinnistab suur-erakondade positsiooni.

Uue erakonna loomine on nüüd lihtsam, kuna erakonna registreerimiseks on vaja kaks korda vähem liikmeid. Samuti on vähendatud kaks korda valimisel osalemise kautsjonit, mis vähendab erakondade finantskoormust. Uute erakondade tekkimine kas või sõpruskondade baasil oleks igati tervitatav. Eriti arvestades, et just nii tekkis Eesti poliitilisele maastikule seda tendentsi pelgava Ene Ergma koduerakond Res Publica.

Uuendused kohustavad erakondi esitama lisaks tuluaruannetele ka väga detailseid kuluaruandeid. Kuna erakonnad on mittetulundusühingud, on loogiline, et ka nemad, nagu teisedki sarnased ühingud, annavad üksikasjalikult aru, kuidas ressursse kasutatud on. Olgugi, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil (ERJK) ei pruugi olla ressursse, et kulutusi detailselt kontrollida, jätab see võimaluse kolmandale sektorile, ajakirjandusele ja teistele erakondadele seda kontrolli ise teha.

Positiivne mõju on eeldatavasti sätetel, mis vabastab väärteomenetlusest ja -karistusest keelatud annetuse tegija või vastuvõtja, kes sellest aegsasti ERJKd informeerib. Selline meede on oma efektiivsust väärkäitumiste avastamisel ja kaudselt ka ennetamisel tõestanud eelkõige konkurentsiõiguses.

Sularahaannetuste piiramine

Plusspoolele tuleb kanda ka kahe väärteokoosseisu ja keelatud annetustega suures ulatuses seotud kuriteokoosseisu sätestamine. See võimaldab tõsiste kuritarvituste korral asjaolude selgitamiseks kaasata riigi uurimisorganite ressursid ja seetõttu ei saa keegi arvata, et kuritarvitust ei avastata ERJK piiratud võimekuse ja ressursside tõttu.

Sularahaannetuste piiramine võib vähendada korruptsiooniriske ning raskendab varjatud annetuste tegemist, muutes erakondade rahastamist mingil määral läbipaistvamaks. Seejuures säilib jätkuvalt olukord, kus erakonnale teevad suurtes summades pangaülekandeid isikud, kellel nähtavalt ei ole mitte mingisugust huvi seda teha ja kelle teadaolevad varad ja sissetulekud ei võimaldaks üldse selliseid annetusi teha.

Suurtes summades sularaha ei saa küll liikuda otse erakonda, see peab lihtsalt tegema läbi väikese kõrvalpõike mõne suvalise inimese pangakontole ja sealt edasi erakonna kassasse - siis on JOKK.

Enim on kajastatud parlamendist välja jäävate erakondade rahastamist. 2-5% hääli saanud erakonnad võivad saada 30 000-100 000 eurot aastas. Võrreldes praegusega on võimalik toetus mitmekordne. Sellegipoolest moodustavad need eraldised vaid paar protsenti erakondadele jagatavast kogusummast, andes suurtele erakondade konkurentsieelisele ka rahanumbrites mõõdetava väärtuse.

Reklaam linna raha eest

Vastuvõetud seaduse see osa, mis käsitleb avalike vahendite kasutamist valimiskampaanias, on sõnastatud selliselt, et viimaste kohalike omavalitsuste volikogude valimistel ilmnenud probleeme see ei lahendaks ning reaalselt ei anna see regulatsioon juba kehtivale õigusele (sh korruptsioonivastasele seadusele) palju juurde.

Välja jäi ettepanek keelata Riigikogu liikmetel kuuluda riigi ettevõtete nõukogudesse. Keeld oleks muutnud oluliselt raskemaks huvide konflikti tekkimise nõukogude liikmetel ning oleks olnud suund läbipaistvama juhtimise poole riigiosalusega ettevõtetes.

Samuti ei jäänud seaduseelnõu lõplikku versiooni piirangud valimiskampaaniate läbiviimisele, millele põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste viitas kui „lõpututele vaidlustele" ja järelevalveasutuste loomise vajadusele kui „üsna lootusetule ettevõtmisele". ERJKi palvet defineerida „poliitiline reklaam" peeti võimatuks. Hoolimata sellest on näiteks Leedu antud ülesandega hakkama saanud.

Viimaste aastate tendents aga näitab, et valimiskampaaniad on kui võidurelvastumine, kuhu erakonnad uputavad ebamõistliku koguse raha. Märkimisväärne osa sellest on saadud riigieraldise näol. Selle asemel, et reguleerida reklaamikulutusi, on erakonnad lahendanud selle probleemi seinapõrkega, keelates riikliku seadusega liiga suurte reklaamilaenude võtmise. Kas laenamise piiramine riigiseadusega on ikka vajalik või oleks piisanud erakonnasisesest regulatsioonist?

Reklaamikulu jääb

Valimistele eelneva kampaania kulutuste piiramata jätmisega kindlustasid võimuerakonnad oma konkurentsieelise. Valimiskampaanias ei ole väikestel ja uutel erakondadel võimalust suuremate erakondadega võrdsetel alustel võistelda.

ERJK võimekuse piiride kompamine seab ohtu üldise läbipaistvuse erakondade rahastamise järelevalves. Uuendatud seadus paneks komisjonile kohustuse pakkuda nõustamist majandusraskustes erakondadele, mis komisjoni sõnul (vt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni arvamus 06.11.2013) võib vähendada komisjoni sõltumatust ning äärmisel juhul viia huvide konfliktini, kuna järelevalvaja on sunnitud kontrollima oma tegevust nõustajana.

Seejuures on küsitav komisjoni kompetents võrreldes audiitoritega finantsnõustamise teostamise osas. Positiivne on aga komisjonile audiitorkontrolli läbiviimise nõudmise õiguse andmine. Jääb üle loota, et ERJK-le eraldatakse sellise meetme rakendamiseks ka adekvaatsed rahalised vahendid.

Nagu ka Priit Toobal Riigikogu istungil esile tõi, on käesolev erakonnaseaduse muutmine järjekorras juba 27. Olgugi et seaduse muutmist on esitletud kui vastutulekut avalikkuse survele, annab põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste terav ütlus „parlament ei saa olla Rahvakogu täitevorgan" aimu vastupidisest.

Maha hääletatud võimalus

Uuendatud erakonnaseadus on vaid pinnapealne vastutulek avalikkuse selgelt väljendatud soovile muuta Eesti poliitikat läbipaistvamaks. See oli võimalus arenguhüppeks Eesti poliitilises kultuuris, mille kolm suurt erakonda üksmeelselt maha hääletasid.

Ehk ongi uuest, üsna nappide muudatustega seadusest kõnekam, kuidas muudatusi tehti. Seaduse muutmist varjutas läbivalt ebaselgus ja läbipaistvuse puudumine ette pandud muudatuste valikul ja loomisel. Vaid kosmeetiline eraldiste muutmine annab aimu võimalikust huvide konfliktist ning seadusmuudatustest, mis on kujundatud ennekõike erakondade endi huvisid silmas pidades, mitte aga demokraatia ja poliitilise kultuuri arenguks.

Piirangud sularahaannetustele ning avalike vahendite kasutamisele valimiskampaaniates omavad vaid pinnapealset mõju erakondade rahastamise läbipaistvuse parandamisele. Detailsed kuluaruanded ning kahe väärteokoosseisu ja kuriteokoosseisu sätestamine aitavad vähendada korruptsiooniriske ning loovad võimalusi põhjalikumaks järelevalveks.

Iseasi, kas ERJK ressursid on piisavad nii efektiivse järelevalve teostamiseks kui ka majandusnõustamiseks ning kuidas suudab komisjon toime tulla murettekitava rollikonfliktiga. Mõistlik olnuks selline nõustamine jätta audiitoritele. Aruandeid on kõigil võimalik veebis uurida.

Olgugi et erakonnaseaduse menetlemise valguses jääb kaheldavaks, kas rahva omaalgatuslikul initsiatiivil on Eestis piisavalt jõudu, on selge, et isegi Rahvakogu ettepanekute osaline arvestamine annab lootust edasiminekuks. Seekord jäädi aga selgelt poolele teele pidama