15.04.2015
Pressiteade

Reguleerimata lobitöö sillutab teed korruptsioonile

19 Euroopa Liidu liikmesriigi ning 3 institutsiooni seas läbi viidud rahvusvaheline lobitöö uuring paljastab seadusloomeprotsesside varjuküljed.
 
Transparency International’i (TI) initsiatiivil viidi kahe aasta jooksul üheksateistkümnes Euroopa Liidu liikmeriigis ning kolmes institutsioonis mahukas lobitöö võrdlev  uuring. Uuringust nähtub, et ainult 7 riiki 19-st vastab rahvusvaheliselt tunnustatud lobitöö standarditele, st neis riikides on olemas lobitöö regulatsioon.
 
“Viimase viie aasta jooksul on Euroopa juhid pidanud tegema raskeid majanduslikke otsuseid, millel on olnud tõsised tagajärjed inimeste üldisele heaolule. Inimestel on oluline teada, et vastuvõetud otsused on tehtud avalikest huvidest lähtuvalt, mitte ainult mõnda üksikut huvigruppi silmas pidades,” sõnas TI aseesimees Jelena Panfilova.
 
Vaatamata sellele, et lobimine on demokraatlike otsustusprotsesside normaalne osa, viitavad uuringutulemused üheselt varjatud lobitegemisele kui demokraatiat ning seadusloome läbipaistvust vähendavale nähtusele. Vajadus lobitöö regulatsiooni järele on suur paljudes uuringus osalenud riikide seas, sh Eestis. Tulemused näitavad, et lobitegevuse olukorraga ei olda rahul.
 
Kõige parema tulemuse - 55 % maksimaalselt võimalikust 100 %-ist - sai läbiviidud uuringus Sloveenia ning pingerea alumises otsas paiknevad Ungari ning Küpros mõlemad võrdselt 14%-ilise punktiskooriga. Sloveenia edumaa teiste ees on põhjendatud riigis kehtiva lobitöö regulatsiooniga, mis hoolimata pingerea esikohast vajaks siiski veel täiendusi ning lünkade parandamist. Pingereas kõige viimase koha hõivanud riikidele heidetakse ette puudujääke igas mõõdetud kategoorias, enim aga erinevate huvigruppide ligipääsu seadusloomele. Lobimist analüüsiti kolme mõõtme kaudu: lobimise läbipaistvus, lobimise eetika ja võrdne ligipääs seadusloome protsessile. 
 
Eurotsooni nn kriisiriigid Itaalia, Portugal ning Hispaania on uuringutulemuste järgi viie madalaima tulemusega riikide seas. Eelnimetatud kolmikut iseloomustab hästi iroonia, et lobitöö reguleeerimise nimel tehtud pingutused nii riiklikul kui EL-tasandil on luhta läinud finantssektori jõulise lobimise tõttu.
 
Eesti jagab 29%-ilise skooriga tabelis Tšehhiga 11.-12. kohta. 
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti (KVE) juhatuse liige Erkka Jaakkola: “KVE soovitus on, et meie uus valitsus võtab Justiitsministeeriumi eestvedamisel lobimise reguleerimise oma päevakorda. Koostatakse konkreetne plaan sellest, kuidas lobimise reguleerimise arutellu kaasata õigeaegselt vajalikud sihtgrupid. Kaasamise käigus tutvustatakse varjatud lobimise riske, teadvustakse oma rolli probleemi taastootmises ja vastavalt parimatele rahvusvahelistele eeskujudele kujundatakse Eestile sobilikud meetmed probleemi lahendamiseks. Selle tulemusena peab sündima selge, arusaadav ja efektiivne regulatsioon nii avaliku sektori töötajatele kui ka eneseregulatsioonimehhanismid lobistidele. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb ühtlustada ja kohustuslikuks muuta kaasamispraktikad. Seadusloome protsessi jälgitavust tuleb parandada.”
 
2014.aastal viidi Eestis läbi käesoleva uuringu raames põhjalik analüüs ning valmis raport “Lobitöö Eesti seadusloome: kes, miks ja kuidas?”, millega on võimalik tutvuda siin.
 
Pöörduste efekt ja mõjuvõimsad huvigrupid Euroopas
 
Üheski uuritud Euroopa riigis ega institutsioonis ei kontrollita adekvaatselt pöörduste efekti avaliku ja erasektori vahel ning parlamendiliikmete, kes on peamised lobitegevuse sihtmärgid, suhtes ei kehti üldjuhul teenistuseelsed ja –järgsed töökohapiirangud ja nn jahtumisperioodid, mille jooksul endisel avaliku võimu kandjal on keelatud tegeleda lobismi ja huvikaitsega selle institutsiooni suunal, mille teenistuses ta varasemalt oli. 
 
Veelgi enam, eksisteerib suur oht, et huvide konfliktid mõjutavad otsustamisprotsesse. Prantsusmaal on parlamendiliikmetele lubatud lobi ja nõustamisteenuste osutamine ametiaja kestel ning sarnane olukord on ka Portugalis ja Hispaanias.
 
“Kontrollimatu lobi on kaasa toonud kaugeleulatuvad tagajärjed majandusele, keskkonnale, inimõigustele ja avalikule julgeolekule”, ütles Anne Koch, TI Euroopa ja Kesk-Aasia direktor. Uuring toob välja problemaatilised lobipraktikad paljudes valdkondades, sh alkoholi- ja tubakakaubandus, autotööstus, energia-, finants- ja ravimisektor.
 
“Ebaaus ja läbipaistmatu lobitegevus on üks peamisi korruptsiooniriske tänases Euroopas”, ütles Panfilova. “Euroopa riigid ja EL institutsioonid peavad vastu võtma ranged lobitegevuse reeglid, mis hõlmavad kõiki lobiste, kes kas otseselt või kaudselt mõjutavad mistahes poliitilist otsust, tegevuskava või seadusandlikku akti. Vastasel korral seab kontrollimatu lobitegevus ohtu kogu regiooni demokraatia”.
 
Uuringu tulemustest lähtuvalt on TI koos allorganisatsioonidega välja töötanud soovitused lobitöö reguleerimiseks: 
 
• Kehtestada lobitöö regulatsioon, mis annaks seadusloome kõikidele osapooltele ühesugused mängureeglid ning eetilised standardid. 
• Asutada lobistidele kohustuslik register, kust nähtuks detailne informatsioon selle kohta, kes keda millises küsimuses või valdkonnas lobimas käib ning milline on olnud huvigruppide kaasatus seadusloomesse.
• Muuta seadusloome protsess lihtsamalt jälgitavaks, mis näitab etapi kaupa, kuidas eelnõust sai seadus. 
• Kehtestada minimaalsed “jahtumisperioodid”, mille möödumisel on endistel avaliku võimu kandjatel lubatud töötada lobistidena valdkondades, mis võivad tekitada huvide konflikti või mille puhul võib jääda mulje huvide konfliktist.
 
Kõik isikud, kes püüavad mõjutada avalikke otsustusprotsesse, peaksid proaktiivselt avaldama teavet nende huvikaitse- ja lobitegevuse ning vastavate kulude kohta, sealhulgas otsustajatele saadetud kirjalikud seisukohad ning teave nende poolt tehtud annetuste ja muul viisil poliitikas osalemise kohta.
 
Loe rahvusvahelist lobiuuringut ning tutvu infograafikaga siin
 
Meediakontakt:
Tiiu Tehver
Korruptsioonivaba Eesti 
Eestkostespetsialist
tiiu.tehver@transparency.ee 
5330 9965