Tags:
30.10.2018

Muljeid rahvusvaheliselt korruptsioonivastaselt konverentsilt 2018

18th International Anti-Corruption Conference
Together for Development, Peace and Security: Now is the Time to Act

 

Kõik allolev kuue punktina

• Üle 1800 osaleja 144 riigist, 50 töötuba ja 6 paneeldiskussiooni

• Kestliku arengu eesmärke (SDGs) ei saa ellu viia korruptsiooniga võitlemiseta, sest korruptsioon õõnestab kõiki ühiskonna alustalasid ja inimõiguseid

• Kitsenev ja aina enam piirav avalik ruum, ksenofoobia ja populism sunnivad kodanikuühiskonda ümber mõtlema viise, kuidas korruptsiooniga võidelda

• Üle 40 rahvusvahelise organisatsiooni ja riigijuhi avaldasid korruptsiooniga võitlemise deklaratsioonid

• Muuhulgas sai Transparency Internationali liikumine 25-aastaseks

TI rahvusvahelise korruptsioonivastase auhinna 2018 pälvisid Hispaania vilepuhuja Ana Garrido Ramos ja postuumselt Malta uuriv ajakirjanik Daphne Caruana Galizia (eesti keeles siin)

 

Pikemalt ja põhjalikumalt

Tegu oli üle pika aja esimese IACC-ga, mis toimus Põhja-Euroopas. Kui eelmine leidis aset Panamas (2016) ja järgmine Lõuna-Koreas (2020), siis 2018. a oli üle 1600 aktivisti, ajakirjaniku, ametniku, rahvusvaheliste organisatsioonide ja riigijuhtide kogunenud 22.-24. oktoobriks just Kopenhaagenisse Taanis. Ajakavas leidusid ka eraldi Põhjamaid puudutavad paneelid ja diskussioonid, mille kestel räägiti just korruptsioonitaju indeksis tavapäraselt tipus olevate riikide korruptsiooniprobleemidest. Pärast Danske Banki rahapesujuhtumi ja nüüd ka cum-cum või cum-ex maksupetuskeemi ilmsikstulekut on ilmselge, et korruptsiooni vastu pole ükski riik immuunne.

 

Eesti oli Põhjamaises kategoorias esindatud kahel paneelil

KVE liige Aive Pevkur rääkis riiklikest korruptsioonivastastest strateegiatest. Mark Pyman organisatsioonist Curbing Corruption on sel teemal läbi viinud kaks uuringut: üks, mille käigus analüüsiti CPI järgi keskmise skooriga riikide strateegiaid (kokku 40), ja teine, mis vaatas CPI järjestuses esimese 26 riigi strateegiaid. Hämmastaval kombel on CPI järgi 26 parimal kohal olevatest riikidest vaid kolmel korruptsioonivastased strateegiad: Soomel, Suurbritannial ja Eestil. Et CPI järgi hästi minevatel riikidel pole strateegiaid, tekitab küsimuse, kas strateegiatel on üldse mõtet. Panelistid leidsid, et on küll, kuid mitte ilma poliitilise valmiduseta strateegias määratut ellu viia.

Et strateegia oleks sihipäraselt koostatud, on tarvis andmeid, mille põhjal otsustada, mis probleem lahendada ja millisesse valdkonda panustada. Eestis viib justiitsministeerium läbi nt kolme sihtrühma uuringuid, mille põhjal on kerge teadmispõhiseid otsuseid teha. Eesti korruptsioonivastases tegevuses on strateegiad teiste riikidega võrreldes erakordselt olulised: 2020 lõpeb meie järjekorras kolmas strateegia, kui nt Soome töötab alles esimese rakendamise kallal. Nii meil kui Suurbritannias on strateegia tegevusplaanis vaid tegevused, millele on kinnitatud rahastus ning määratud vastutav isik või institutsioon, sh kodanikuühiskonna ja teiste ministeeriumide hulgast.

 

Teise Eesti esindajana osales Remo Perli keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroost koos Gröönimaa ja Islandi Transparency Internationali ühingutega teemal "My friend, my cousin, my business partner: How to prevent misuse of entrusted power in small societies". Väikestes ühiskondades on tavaline, et ühel inimesel on mitu rolli ning et kõik teavad üksteist. Ühelt poolt tähendab see, et väärkäitumist on raske varjata, kuid ka, et huvide konflikt on kerge tekkima. Mitte ainult ei tuleks sellist ohtu ühiskonnas teadvustada, kuid ka ennetada nt juba koolis väärtuskasvatuse kaudu.

Korruptsioonikuritegude büroo käibki keskkoolides korruptsioonist rääkimas, et nii lapsed kui õpetajad teemast teadlikud oleksid. Islandi ja Gröönimaa puhul on probleemid sarnased ning kuigi tihti ei jõua huvide konflikt juriidilises mõttes korruptsioonini, õõnestab ebaeetiline käitumine avalikkuse usaldust võimukandjatesse. Nii on nt Islandil usaldus ühiskonnas kõrge, kuid usk riigiasutuste tõhususse madal. Laiema publiku arutelu käigus jäi kõlama, et see pole vaid väikeste ühiskondade probleem: inimesed on sotsiaalsed olevused ning isiklikud suhted avaliku ja erasektori võimukandjate vahel tekitavad probleeme ka väga suurtes riikides.

 

Kolm päeva sisukaid ja poleemilisi kohtumisi

IACC oli jagatud laias laastus kaheks: kõrgetasemelised paneelid, kus arutati probleemide olemuse üle poliitilisel tasandil, ning praktilised töötoad, kus jagati kogemusi ja tööriistu korruptsiooni ennetamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks. Silma jäid uued tehnoloogilised lahendused, mida arendavad avaandmeid ja big datat ära kasutades organisatsioonid nagu Global Witness, ICIJ, Kroll jt. Märkimisväärne oli ka ettevõtete kõrge esindatus, kes aina rohkem näevad väärtust teemaga tegelemises ja selleks kodanikuühiskonna või muude organisatsioonidega koostöö tegemises. Nende hulgas oli nii globaalseid vastutustundlikke korporatsioone kui ka väiksemaid sotsiaalseid ettevõtteid.

Kogu IACC-d läbis teema, kuidas korruptsioonivastast tegevust veel paremini ÜRO kestlike arengueesmärkidega (SDGs) siduda. Vaid paar nädalat pärast kiirelt lähenevat katastroofi ennustav ÜRO kliimaraporti avalikustamist oli selge, et kõik kestlikud eesmärgid, eriti aga inimõigused ja puhtam keskkond, ei saa teoks, kui riigijuhid ja ettevõtted on korrumpeerunud. 

Lisaks on populistlike valitsuste võimule pääsemisega muutunud ühiskondlik dünaamika - kui TI loomise ajal, kaks aastat pärast NSVLi kokkuvarisemist, arvati, et liberaalne demokraatia on lõplikult võitnud, on see idee nüüdseks kokku varisenud. Kodanikuühiskond peab nii USAs kui osades Euroopa riikides nägema kurja vaeva, et enda sõltumatust hoida ja mõnel pool isegi ohutult tegutseda.

TI üldkogu kirjutas seetõttu alla resolutsioonile, millega kutsutakse üles kõiki inimõiguste ja korruptsioonivastaseid aktiviste ning ajakirjanikke kaitsma. Teiseks oluliseks sammuks võib pidada resolutsiooni, millega esmakordselt tunnistati vajadust tegeleda korruptsiooni soolise ebavõrdsusega (gendered corruption), kutsuti riike ja organisatsioone koguma andmeid ning tegutsema naiste paremaks kaitsmiseks korruptsiooni eest. Kuigi korruptsioon kahjustab tervet ühiskonda, on naised, eriti vaesed naised, (seksuaalsele) väljapressimisele kergeks saagiks.

 

Terve IACC ajakava koos esinejatega kättesaadav siin.
Kokkuvõtted ja deklaratsioonid siin.