16.12.2019

Muljeid korruptsioonivastase päeva konverentsilt "Kala mädaneb peast ehk väärtusjuhtimine ettevõttes" 9. detsembril 2019

Ärieetika teemaline vestlusring ning korruptsioonivastase teo väljakuulutamine on järelvaadatavad Youtube'is.

 

 

Muljeid jagab KVE praktikant Egle Sander.

Rahvusvahelisel korruptsioonivabal päeval 9. detsembril korraldas Ühing Korruptsioonivaba Eesti konverentsi „Kala mädaneb peast ehk väärtusjuhtimine ettevõttes“. Konverents oli suunatud eelkõige tipp- ja keskastme juhtidele, kes on huvitatud ausast ettevõtlusest ja ärieetika edendamisest enda ettevõttes ja ka sektoris laiemalt.

Konverentsil esinesid ettekannetega Kai Realo (Circle K), Reimo Raja (G4S), Erik Laidvee (Eesti Raudtee), Taavi Saat (Eesti Raudtee), Martin Laine (Postimees) ja Erkka Jaakkola (Ühing Korruptsioonivaba Eesti). Konverents lõppes vestlusringiga, milles osalesid Kärt Anvelt (Eesti Päevaleht), Mati Ombler (Politsei- ja Piirivalve amet) ja Steven-Hristo Evestus (Ühing Korruptsioonivaba Eesti).

Circle K peadirektor ja juhatuse liige Kai Realo esitas ettekande teemal „Avatud ustest avatud suhtluseni“, milles ta tutvustas Circle K väärtuseid ja ettevõttesisest eetikat. Realo tunnistas, et olla eetiline ettevõte ei ole lihtne ning hoopis lihtsam oleks tegutseda n-ö hallis alas ja teha endale kasulikke tehinguid. Siiski on aga ülimalt palju boonuseid, mida ettevõtte saab, olles aus ja eetiline. Suhted klientide, töötajate, koostööpartnerite ja riigiga on paremad ja toovad rohkem kasu kõikidele osapooltele, kui suurkontserni ja sellega kokkupuutuvate inimeste vahel on usaldus. Eetiline käitumine on Circle K-s alati olnud tugevas fookuses – Statoili eetikakoodeks oli isegi rangem kui praegune eetikakoodeks suure rahvusvahelise kontserni all olles. Circle K peadirektor toonitas, et aus ettevõtlus ja eetiline käitumine on see, mis saab olla ainsaks normiks.

G4S kommunikatsioonijuht Reimo Raja tutvustas samuti G4S-is kehtivaid väärtuseid ettekandega „Väärtusjuhtimisest „Mina olen G4S“ näitel“. „Mina olen G4S“ projekt sai alguse eesmärgiga edendada suurettevõttes teeninduskeskset suhtumist, mille jaoks koostati iga ettevõttes oleva ameti jaoks vastav juhend, kus on kirjas selle ameti puhul aktuaalsed käitumisjuhendid. See välistab teatud halli ala olemasolu ja vähendab vaidluseid, kas ettevõtte töötaja käitus mõnes situatsioonis õigesti või mitte. Osalejate kaasamiseks esitas Raja ka elulise situatsiooni, mis illustreeris hästi G4S-is kehtivaid selgelt piiritletud reegleid.

Eesti Raudtee peadirektor Erik Laidvee ja riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhataja Taavi Saat rääkisid Eesti Raudtees kasutusele võetud ennetavatest meetmetest. Laidvee tõi taustana välja mõned aastad tagasi Eesti Raudteega juhtunud altkäemaksujuhtumid, mis panid ettevõtte juhatuse mõistma, et kiiresti on vaja ettevõtte juhtimises teha muudatused, et rohkem midagi sellist ei korduks. Laidvee esitas viis valitsemiskultuuri kuldset reeglit, mis hõlmasid väärtuseid ja eetikat, strateegilisi eesmärke, strateegilist juhtimist, organisatsiooni ja aruandlust. Saat tutvustas ennetavate meetmete rakendamisega kaasnevaid väljakutseid ning rääkis lähemalt Eesti Raudtees rakendatud meetmetest. Mõlemad kõnelejad Eesti Raudteest kinnitasid, et väärtused ja eetikareeglid on ülimalt olulised ja pikaajalise jätkusuutliku tegevuse üks aluseid. 

Postimehe reporter Martin Laine võttis ette vihjeandmise teema, mis on sel aastal ühiskonnas laiemat kõlapinda leidnud – osalt ka tänu Laine tehtud tööle. Laine avas kuulajatele selle suve lõpus lahvatanud Tallinna Tehnikaülikooli skandaalile eelnevat. Selle juhtumi puhul käis vilepuhuja läbi mitmeid tasandeid kuni Euroopa Liidu institutsioonideni välja, kuid sellest hoolimata ei võetud probleemide lahendamiseks midagi ette. Vigu märganud inimesel jäi siis üle teha vaid üht – pöörduda meedia poole. Kui ülikool oleks juba esimeste kaebuste puhul juhtunule reageerinud, oleks avalikkuse hukkamõist ja mainekahju ära jäänud. Ajakirjanik tõdes, et inimestel on tahe rääkida ja tahe tõe järele.

Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Erkka Jaakkola jagas oma ettekandes praktilisi näpunäiteid vihjemeetmete rakendamisest. Jaakkola tõi välja, et vihjeandmine on üks blokk üldisest riskijuhtimisest ning tutvustas riskijuhtimise põhilisi samme ja vihjeandmist lähemalt. Tihtipeale unustatakse, et vihjeandja on kõigest tunnistaja ja ei midagi muud, ning oodatakse vihjeandjatelt enamat. Teoreetilist osa täiustas KVE juhatuse esimees eluliste situatsioonidega.

Ettekannetele järgnes Kärt Anvelti juhitud vestlusring ärieetikast, milles osalesid Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo juhataja Mati Ombler ja Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Steven-Hristo Evestus

Konverentsi lõpetas „Korruptsioonivastane tegu 2019“ tunnustuse väljaandmine, mille pälvisid sel aastal Postimehe ajakirjanikud Martin Laine ja Oliver Kund, kes mängisid sel aastal seoses Tallinna Tehnikaülikooli skandaaliga suurt rolli vilepuhujate temaatika tõstatamisel ühiskonnas.

Teiste nominentidena tõid ühingu liikmed välja:

- 23. oktoobril ajakirjanik Anna Pihli avaldatud lugu „Maaeluminister survestas alluvaid seoses M.V. Wooli juhtumiga" pani alguse korruptsiooniohtliku olukorra paljastamisele ning 8. novembril tõi „Pealtnägija“ meeskond avalikkuse ette minister Järviku nõuniku Arumäe huvide konflikti seoses PRIA-ga;

- Rahandusministeeriumi initsiatiiv luua kohalikele omavalitsustele sisekontrollisüsteemi juhend. See aitas täita tühimikku sektoris, mis vaatamata palju räägitud probleemidele korruptsiooni ennetamisel on seni olnud üsna vähe toetatud konkreetsete tööriistadega.