15.10.2019

KVE selgitas Vikerhommikus lobitöö ja pöördukse efekti tagamaid

Kuula intervjuud Vikerhommikus siin.

 

Kuigi lobitöö on loomulik osa seadusloome protsessist, on sellel mõistel praegusel hetkel pigem halb maik juures. Avalikkusel puudub ülevaade, kes kellega ja millisel eesmärgil kohtub, ning peamiselt kuuleme lobistide huvidest alles meedia vahendusel ja tihtipeale halvas valguses.

Poliitikute ning kõrgemate riigiametnike töö aga ongi erinevate huvirühmadega kohtuda ning huvirühmade eesmärk omakorda teatud huvide eest seista. Oleme seega jõudnud olukorda, kus läbipaistvuse puudumise tõttu tekib avalikkusel mulje, et tegemist on hämara asjaajamisega, kuigi enamikel juhtudel see nii ei ole. Et aga avalik usaldus nii riigikogu kui valitsuse vastu on Eestis endiselt võrdlemisi madal (vt ka Kaitseministeeriumi 2018. uuring), tasub meil kindlasti kaaluda, kuidas seda parandada.

Hetkel on vastavalt Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühenduse (GRECO) V hindamisvooru soovitustele Eestil välja töötamisel ministrite ja poliitnõunike huvide konflikti vältimise juhend, mis astub ka esimesed sammud huvirühmadega kohtumiste läbipaistvuse suurendamise suunas. Peagi peaksime ministeeriumi kodulehelt teada saama, kellega minister huvirühmadest kohtub. Peale läbipaistvuse annab see võimaluse ka teistele huvirühmadel jälgida, kui on aeg enda huvide eest jõulisemalt seista või mõne huvirühma argumentidele vastukaalu tuua.

KVE 2014. aasta uuringu lobitööst Eestis, mis oma näidetega apteegireformist on ka praegu asjakohane, leiad siin.

Pöördukse efekt (ing. k. revolving door) viitab isikute liikumisele avalikust sektorist erasektorisse ja vastupidi, kui selle käigus kasutatakse ebaõiglaselt ära ühest ametikohast tulenevaid privileege ja õigusi teise sektori kasuks. 

Avalikust sektorist erasektorisse tööle minnes ilmneb pöördukse efekt, kui endine avalikule ametikohale valitud või nimetatud ametnik kasutab ebaõiglaselt oma endise ametikoha tutvusi ja teadmisi (nt lobitöö käigus), et uuele tööandjale kasu tuua. Sarnaselt võib efekt ilmneda juba varem, kui ametniku otsuseid mõjutab tulevikus eraettevõtte nõukogu liikmelisuse, seal tööle asumise või muu hüve võimalus.

Erasektorist avalikku sektorisse tööle asudes võib ametnikku mõjutada endise tööandja või sektori huvide ebaõiglane eelistamine poliitika kujundamisel või regulatsioonide täitmisel. Kuigi Eestis on professionaalseid lobiste nt USA või Euroopa Liiduga võrreldes vähe, võib huvide konflikt tekkida ka endiste lobistide avalikku sektorisse töötama asumise korral.

Pöördukse efekti peamine risk tekib just olukordades, kus otsuseid ei tehta avalikku huvi silmas pidades või on seda isegi kahjustav. Avaliku võimu favoritism teatud valdkonna, inimeste grupi või ettevõtete osas tõstab usaldamatust ja mõjub halvasti terve riigi mainele. Kui ettevõtted ei usu ausasse hankekorraldusse, kahjustab see riigi majandust ning firmad valivad investeeringuks hoopis mõne muu usaldusväärse valitsusega riigi.

Pöördukse efekti teadvustamine ja võimalike huvide konfliktide ennetamine on oluline just avaliku sektori läbipaistvuse, usalduse ja erapooletuse säilimiseks. See ei tähenda, et ühest sektorist teise liikumine peaks olema keelatud; vastupidi. Riskide maandamiseks ja efektiivseks haldamiseks peavad aga olema sisse seatud kontrollmehhanismid nagu majanduslike huvide deklareerimine.

Osades riikides on vastu võetud seadused, mis seavad ajapiirangu avalikust sektorist erasektorisse liikumisel (ingl. k. cooling-off period). Eestis piirab avaliku teenistuse seadus (§60 lg 5) ametnikel saada aasta jooksul saada juht- või kontrollorgani liikmeks ja omada üle 1/10 osalust juriidilise isiku juures, kelle üle ta viimase ametis oldud aasta jooksul on teinud pidevat ja vahetut järelevalvet.

Transparency International soovitab sisse seada meetmed töökohaga seotud informatsiooni vääriti kasutamise ennetamiseks ning avaliku võimu teostavate ametnike otsuste erapooletuse järjepidevaks monitoorimiseks. Lisaks seadustele on hea vastu võtta koodeksid, mis teavitavad ja seavad kindlad käitumis- ja eetikastandardid. Need peaksid katma nii tööle asumise eelsed kui ka järgsed reeglid ning protseduurid, nt juhul, kui ametnikul on tööle asudes osalus mõnes ettevõtetes.

Kõige efektiivsemad seadused ja koodeksid on riikides, kus need on kujundatud spetsiifiliselt erinevatele sektoritele ja võimutasanditele. Ka ajapiiranguid ühest sektorist teise võib reguleerida vastavalt ohu suurusele, nt eelneva valdkonna või vastutuse suuruse põhjal. Euroopas on levinuimad nt aastane (Iirimaa ja Poola) ning kaheaastane piirang (UK ja Holland).