15.12.2020

KVE: Pärnu spordikeskuse juhi valimistega seotud protsess pole olnud läbipaistev

Et Pärnu spordikeskuse juhi valimine viidi läbi avaliku konkursi teel ning uue korralduse raames ei teki abilinnapea ja uue juhi vahele huvide konflikti, pole juriidiliselt tekkinud olukorrale midagi ette heita, kommenteeris KVE tegevjuht Carina Paju Pärnu Postimehes.

Siiski tuleb avalikke otsuseid tehes alati mõelda sellele, kuidas see väljapoole paistab. Ajakirjanduse kaudu kättesaadav info tekitab küsimusi eelkõige selle osas, kas otsus viia spordibaaside ühtne juhtimine teise abilinnapea alla sündis etteplaneeritult juba enne juhi valimisi või tehti muudatus ajendatuna soovist palgata just see konkreetne juht. Sellest, et praegune otsustamisprotsess pole olnud piisavalt läbipaistev või avalikkusele põhjendatud, annavad tunnistust avalikkuses tekkinud spekulatsioonid.

Laiemalt vaadates on tegelikult asjakohane välja tuua, et seda olukorda oleks saanud eos vältida, kui meie ühiskonna korruptsioonialane teadlikkus oleks nii kõrge, et inimesed ei hakka kandideerima töökohale, mille saamine näeks potentsiaalselt välja korruptiivne. See pole siinkohal ütlemaks, et töökoha valikul ei saa olla vaba, kuid taolisi olukordi tuleb ette näha, eriti seejuures avalikus sektoris. Kui mitte üksikisiku poolt, siis selle juhtumi puhul linnavalitsuses, kus oleks pidanud tegema vastavad sammud igakülgse läbipaistvuse tagamiseks.

Igal juhul tuleks nii ühel kui teisel poolel mõelda, kuidas saavutada tulem, mis näeb välja ja on õiglane. Kui kogukonnas tekib tunne, nagu eelistataks omasid - või veel hullem, see tunne uute juhtumite põhjal hoopis kinnistub, on usaldust avaliku sektori vastu väga keeruline taastada või tekitada.

Üks asjaolu, mida Korruptsioonivaba Eesti oma töös ning enesehindamise platvormi kovriskid.ee tulemuste põhjal näeb, on kohalikes omavalitsustes vähene vihjeandmise ehk väärkäitumisest teavitamise praktika. Kuigi järgmise aasta lõpus vastu võetava teavitaja kaitse seadus paneb suure tõenäosusega mingil viisil kõikidele kohalikele omavalitsustele vihjekanali loomise ja vihjeandjale kaitse pakkumise kohustuse, on sel tasandil tehnilistest lahendustest ilmselt suurem probleem vähene julgus. Hirm vallandamise ja muude tagajärgede ees kohas, kus teist töökohta nii lihtne leida pole, muudab silma kinni pigistamise lihtsamaks. Uus seadus tagab teavitajale küll kaitse selliste tagajärgede eest, kuid probleemidest tuleks rääkida juba praegu. Vaid avatud organisatsioonikultuuri ja nii sisuliselt kui näiliselt läbipaistvate otsustega tõuseb kogukonna usaldus kohaliku omavalitsuse õiglasesse ja korruptsioonivabasse käitumisse.

Loe arvamust Pärnu Postimehes.